Juuniga lõppes Eesti-Vene ühisprojekt, mille eesmärgiks oli Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamine ja veeturismi populaarsuse kasvuks vajalike tingimuste loomine, teatas siseministeeriumi pressinõunik.
Ühisprojekti raames valmisid väikesadamad Tartus, Mustvees ja Räpinas. Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul toetab uus taristu piirkonna elukutselisi- ja harrastuskalureid ning turismiga tegelevaid ettevõtteid, turgutades kohalikku majandust. Sadamate kaikohad on olnud aktiivses kasutuses ja lisaks korraldatakse sadamates erinevaid üritusi. Ühtlasi ehitati Kallastele Eesti esimene siseveekogu laevaremondislipp, mis on mõeldud suuremate laevade veest välja tõmbamiseks ja remontimiseks. Seni tõmmati laevu veest välja kraanadega, mis oli kallim ja aeganõudvam ning sageli lausa võimatu. Lisaks rekonstrueeriti ja ehitati reoveepuhastusseadmed Pihkva, Oudova ja Petseri linnadesse ning Pihkva ja Palkino rajoonidesse.
Aasa sõnul aitavad rajatud väikesadamad kaasa veeliikluse arengule Emajõel ja Peipsi järvel ning toovad looduskaunisse piirkonda senisest rohkem veeturismi huvilisi. “Projekt tegi heateo ka keskkonnale – tänu ehitatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastitele jõuab Peipsi järve ja sellesse suubuvatesse jõgedesse puhtam vesi,” lisas Aas.
Peipsi järve piirkonna projekti kogueelarve oli 9,47 miljonit eurot, millest 8,53 miljonit eurot tuli Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007–2013 ning ülejäänu projektipartneritelt.
Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.
Programmi koduleht on http://www.estlatrus.eu/.
Lisainfot lõppenud projekti kohta leiab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi kodulehelt http://www.estlatrus.eu/eng/projects/1678
Vooremaa
