Siimusti noored tutvusid noorsootöö võimalustega mängulise ja praktilise orienteerumise kaudu. Kontrollpunktides tuli lahendada põnevaid ülesandeid, panna proovile oma teadmised ning leidlikkus.
Siimusti noorsootöötaja Laidi Grauen mõtles pikalt, mida noortele suvel väljaspool keskust pakkuda. Tal tuli idee korraldada orienteerumismäng, kus igas kontrollpunktis on noorsootöö spetsialist, kes tutvustab teemat ning mängib noortega midagi põnevat ja õpetlikku, et uusi teadmisi kinnistada.
Sarnaneb luureretkele
Mängu põhimõte on sarnane Kaitseliidu kodutütarde ja noorkotkaste luureretkele, kus ka Siimusti noored ja noorsootöötaja on sel aastal aktiivselt osalenud. Erinevus on selles, et siin ei ole kaarti ja koordinaate. Kodukoha tuttavaid punkte läbitakse oma teadmistele toetudes.
Tegemist on päris esimese mobiilse noorsootöömänguga, milles tutvustatakse osalejatele noorsootöö võimalusi. “Mobiilne noorsootöö tähendabki seda, et noorsootöötajad liiguvad oma tegevustega kohapeale ega eelda, et kõik noored neid ise noortekeskustest üles leiavad,” rääkis noorsootöötaja seiklusliku noortemängu loomisest. Noorsootöö hõlmab mitmeid valdkondi, mille Laidi oskuslikult mängu põimis. “Mäng annab suurepärase võimaluse teha erinevate alade noorsootöötajate vahel koostööd, luua isiklikke tutvusi ja uusi koostööprojekte,” sõnas ta.
Noored peavad teadma
“Mängus käsitleme erinoorsootööd – alaealiste komisjonid ja noorsoopolitseinikud; huviharidust ja huvitegevust – huvikoolid ja huviringid; teavitamist ja nõustamist – teavitamis- ja nõustamiskeskused; tervistavat ja arendavat puhkust – laagrid ja teemapäevad, töökasvatust – töötukassa ja vabatahtlik töö; rahvusvahelist noorsootööd – kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine; noorsoo-uuringuid – noortevaldkonna tegevuste parendamiseks läbiviidav küsitlus, osalust – noorte aktiivne sekkumine ühiskonna protsessidesse,” tutvustas noorsootöötaja põhilisi igapäevase töö valdkondi.
Mängu stardi andis Laidi kahe- ja kolmeliikmelistele meeskondadele noortekeskusest. Esimene kontrollpunkt paiknes samas lähedal bussijaamas, kus oli teemaks erinoorsootöö. Võistkondadel tuli noorsoopolitseinik Kersti Raiküla juhendamisel vastata noori ja seadusi puudutavatele küsimustele. Näiteks tuli teada oma õigus ja kohustusi, millal kanda kiivrit ning turvavööd ning millised on alkoholi ja tubaka tarvitamisega seotud ohud.
Tähelepanelikkus aitas
“Ennetustöö noorte seas on oluline. Soovin, et minu punktis mõtleksid noored tähtsatele probleemidele, mida ma oma töös igapäevaselt tahan edasi anda,” sõnas noorsoopolitseinik. Ta lisas, et töölehed jäävad osalejatele, kuhu on edasiseks uurimiseks märgitud internetiturvalisuse, tervislike eluviiside, lastekaitseliidu ja politseitöö teemalised kodulehed. Noorsoopolitseinik tõi välja, et kõige keerulisemad tundusid osalejatele nende õigused ja kohustused. “Lihtsalt said kirja kiivri ja turvavöö kandmise kohustus, ent vanemate aitamine, koolis käimine ja viisakas käitumine ei tulnud kohe meelde,” nentis Raiküla.
Politseinikule abiks olnud kohalik noor Annabel ütles, et tähelepanelik kuulaja saanuks kõik vastused Kersti selgituste põhjal kirja. “Kuulmisest ei ole kasu, kuulata tuleb,” oli Annabel otsekohene. Erinoorsootöö kontrollpunkti läbinud osaleja sai kingituseks kõige lihtsama ja vajalikuma elukindlustuse – helkuri.
Huviharidust ja -tegevust tutvustav kontrollpunkt viis meeskonnad Kiigemetsa kooli loodusõpperajale. Seal tuli tunda loomi välimuse ja käpajälgede järgi, samuti teada rahvakalendri tähtpäevi. Hea vastuse eest oli preemiaks õun. Vabatahtlikuna punktis kohal olnud Geelia selgitas, et töölehe vastused leiab õpperaja infotahvlitelt, aga kasuks tulevad ka teadmised koolitunnist. “Kõik vastused on loogiliselt tuletatavad,” kinnitas ta.
Geeliat abistanud Kaur uuris lahendatud töid ja leidis, et kõige paremini tunti loomi. Kalendriülesande vastused olid n-ö seinast seina. Edu olenes sellest, kes teadis, mis on pööripäev. Edasi viis tee lasteaed-algkooli taha paviljoni, kus tuli viie minuti jooksul tutvuda Jõgevamaa noorteinfoportaaliga, sest noorsootöö valdkonda kuulub ka teavitamine ja nõustamine. Pärast portaaliga tutvumist tuli võistlejatel leida Siimusti noortekeskuse e-posti aadress, tubakaseadus ning infot Jõgeva põhikoolis toimuvast tantsutrennist.
Said kenasti hakkama
Noor kaitseliitlane Karl Lennard andis meeskondadele tervistava ja arendava puhkuse punktis ülesandeks telk üles seada. Enamik tegi seda esimest korda. Karli sõnul said noored põgusa juhendamise toel päris kenasti hakkama. Ülesandeid lahendanud Karl-Joel kinnitas, et telgi kokkupanemine oli kõige huvitavam ülesanne. Poiss ei olnud seda varem teinud, aga koos sõbraga said nad hakkama. “Natuke peab arukat aju olema, siis saab hakkama,” naeris ta.
Töökasvatusega tutvuti noortekeskuse juures. Osalejad said seal teha vabatahtlikku tööd: riisuda ja korrastada keskuse ümbrust, pesta aknaid ja pühkida põrandaid. Kui sooritus oli hea, anti osalejale noortepass.
Mängijad juhatati ka Niinivaara parki. “See on teemakohane valik, sest Eeva Niinavara oli ju Eesti ja Soome kultuurisilla looja,” sõnas Laidi. Ülesandeks oli maakerakujulise pusle kokkupanek, mis nõudis rohkem aega ja taiplikkust, kui osalejad arvata oskasid. Edu saladuseks oli siin eelkõige meeskonnatöö. Üks otsis õigeid tükke ja teine pani need nobedasti kokku.
Noorsoouuringud viis läbi Jõgeva valla noorsootöö vanemspetsialist Monika Maasing. Osalejad pidid vastama Jõgeva valla noorte heaolu-uuringuga seotud küsimustele. Näiteks taheti seekord teada, mis noortele Siimustis meeldib ning millest tuntakse puudust.
Iga mäng on omanäoline
Viimases punktis tuli täita projektitaotlus. Noorte sõnul oli see üks lihtsamaid ülesandeid, sest omaalgatusprojekte koostatakse pidevalt. Desiree, kes on Rootsist Siimustisse suvevaheaega veetma tulnud, oli igati rahul, et mängu kaasa tegi. “Ma õppisin väga palju, kõik on minu jaoks uus, teistmoodi ja kasulik, sest ma ei ela ju siin,” kõneles tüdruk.
Juunis kohtuti veel Kassinurme noortega, juulis mängitakse mobiilse noorsootöö mängu kahel korral Kuremaa ja Laiuse noortega, augustis kahel korral Vaimastvere ja Jõgeva aleviku noortega. “Iga mäng on omanäoline ja kordumatu, sest sõltub kohale tulnud noortest, juhendajatest ja piirkonna võimalustest. Sügisel toimub sama mäng ka Jõgeva linnas, sest linna noorsootöötaja Marju Saviauk on tutvunud ja mängu idee heaks kiitnud,” rääkis Laidi Grauen.
Projekti toetavad Euroopa Majanduspiirkond, haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium, sotsiaalministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus, Eesti ANK ja Jõgeva vallavalitsus.
MARGE TASUR
