Kamari on Põltsamaa vallas olnud ikka selleks kohaks, kus lapsed jaanipäeva eel laagrisse saavad koguneda. Tänavune lastelaager oli järjekorras juba 13.
Laagri juhi ja Kamari seltsimaja perenaise Vaike Nikluse sõnul osales sellel aastal 24 last ja noort vanuses 7-16 aastat. Enamik osalenuist olid 7-11aastased, mõned 13aastased ja neli juba 16aastased noored. Suurem osa laagrilistest on Kamari rühma kodutütred ja noorkotkad, mõned ka alles rühma kandideerimas. Kodutütarde ja Noorkotkaste Kamari rühm on järjest populaarsem ja üha rohkem noori on sellega liitumas väljastpoolt Kamarit. Enamasti tullakse Põltsamaa vallast, mõned lapsed on Kamarisse vanavanemate juurde suvevaheaega veetma tulnud. Laagris oli lapsi aga ka Viljandist, Tallinnast ja Tartust.
Lastele pakuti jõukohast tööd
Lastelaagris oli võimalik kohapeal ööbida ja seda võimalust enamik ka kasutas. Mõned suuremad eelistasid siiski õhtul koju minna. Sellegipoolest oli seltsimaja saal, kus laagrilised magasid, servast servani madratseid täis. Lastele on alati pakutud ka vanusele vastavat jõukohast tööd. Mõned lapsed olid ametis seltsimaja terrassi piirete värvimisega, osa kandis seltsimaja kõrval asuva kuuri juurest puid kuuri, kus laagri noortejuht need riita ladus, mõned on alati sööklas Kalli Kadastikul abiks käinud. Tegeldi ka rohimise, lasteaia keldri koristamise, kiikede ja karussellide aluste kaevamise ning mitmete teiste töödega.
Vaike Nikluse sõnul ei jõua väiksemad väga pikalt tööd teha ja ka tüdinevad üsna kiiresti. Seekord hakkas laagrijuhile silma, et lapsed olid väga tublid töötegijad, eriti just need, kes esimest korda laagris. Vaike Niklus ütles, et põhimõtteliselt tööpuudust ei ole, aga enamasti leiab rakendust suurematele lastele. Seetõttu peab ta hoolikalt mõtlema, millist tegevust millises vanuses lastele pakkuda. Nikluse sõnul liiguvadki neil juba mõtted selles suunas, et korraldada laager vilistlastele. Seda teemat arutas ta koos endiste laagri liikmete ja nüüd talle abiks olnud noortejuhtide Raimo Lusti ning Maikl Saarega, kellele see idee väga meeldis. Niklus usub, et 10-15 vilistlast ikka laagrisse tuleks. See korraldataks sarnaselt lastelaagriga: päeval tehakse tööd, õhtune aeg kulub meelelahutusele.
Palju tarkusi erinevatelt aladelt
Tänavuses laagris oli teemaks ohutus. Räägiti raudtee-alasest ohutusest, veega seotud ohutusest, kus lapsed said praktiliselt rakendada uppuja päästmiseks vajalikke teadmisi ja oskusi seltsimaja kõrval asuvas tiigis, kus päästeametnik uppujat mängis. Politseinikud rääkisid liiklusohutusest. Tehti teste, prooviti jalgratastel virgursõitu. Üsna huvitav oli katuselt laskumine köie abil. Samas kõrval korraldasid päästetöötajad oma tavapärast õppust, mida laagrilistel oli võimalik jälgida. Lastel oli laagris olles võimalus vibu lasta, paadiga sõita, jalgpalli mängida ja muudeski tegevustes kaasa lüüa.
Kõik peale ekskursiooni toiduraha oli laagrilistele tasuta. Laagri korraldamiseks saadi raha kohaliku omaalgatuse programmist, Kamari Haridusseltsilt, Põltsamaa vallalt ja ka Kaitseliidult.
Nii nagu aasta tagasi, lõpetati Kamari lastelaager ka tänavu Võrtsjärve ääres Vaiblas, kus asub Põltsamaa valla elanike puhkuse veetmise paik. Lapsed sõitsid sinna jalgratastel. Kõige otsemat teed on Kamarist Vaiblasse 30 kilomeetrit ja lapsed suudavad sellise teekonna ratastel läbida.
Lapsed jagati Vaiblasse sõitmiseks mitmesse rühma, et kiiremad saaksid kiiremini liikuda ning väiksemad omas tempos sõita. Kiirematel lastel kulus Vaiblasse jõudmiseks alla kahe tunni. Laagrijuht ütles, et kindlasti leiab ta ka Vaiblas lastele natuke töist tegevust, aga üldiselt on sealne osa laagrist kavandatud puhkamiseks. Vaiblas pakkus lastele käelise tegevuse võimalust endine kodutütar ning lastel oli võimalik kuulata ka ohvriabi peaspetsialisti Rita Kaasiku loengut.
Vaike Niklus lubas ka edaspidi lastelaagreid korraldada. Ehkki soovijad oleks üsna palju, on osalejate maksimaalne arv 25.
Plussiks erinev vanus
Värvimisega ametis olnud Kati Kaas, kes lõpetas tänavu Põltsamaa ühisgümnaasiumis 9. klassi, lausus, et tema osaleb Kamari lastelaagris juba mitmendat aastat järjest. Kati sattus laagrisse tänu oma noortele sugulastele, kes juba enne teda laagris olid olnud. Kati Kaas ütles, et laager annab lastele hea töökogemuse ja samas saab seal õhtuti koos meeldivalt aega veeta.
Kati sõnul meeldib talle väiksemaid lapsi suunata ja juhendada ning tal on nendega koos tore ja lõbus. Samas osales laagris kaks suuremat tüdrukut, kellega ta kõige rohkem suhtles. Kati sõnul on hea, et laager lõpetatakse Vaiblas, kus saab ujumas käia ja mõnusalt puhata.
Kati Kaas lubas veel järgmisel ning ülejärgmiselgi aastal Kamari lastelaagris kaasa lüüa, sest laagris võivad osaleda kuni 18 aasta vanused noored.
Teise klassi lõpetanud poiss Marten Täht, kes Kamaris vanaema juures koolivaheaega veedab, lausus, et ka tema on selles laagris juba varem olnud ja siia kutsusid teda sõbrad. Marten on puid ladunud, pinke lihvinud, et neid värvida saaks, samuti jalgpalli mänginud ja muud huvitavat teinud.
TOOMAS REINPÕLD
