Kreeka tulevikustsenaarium üha ebakindlam

Tuleb arvestada, et pensionärid ja Kreeka vaesem elanikkond on Syriza peamine valijaskond. Kuigi Kreeka pensionikulude osakaal SKPs on kiiresti kasvanud ja euroala suuremaid, on selle oluliseks põhjuseks Kreeka nominaalse SKP langus. Kreeka majandus on alates 2010. aastast vähenenud ligikaudu veerandi võrra ning seetõttu on ka kõik SKPga seotud suhtarvud kõrgemad.

Kreeka võlg on juba restruktureeritud

Ettevõtete kasumite, mis ületavad 500 000 eurot, eraldi maksustamine on läbirääkimistelt välja jäetud, kuid Tsiprase plaan tõsta nn luksuskaupade maks jahtidele seniselt kümnelt protsendilt 13 protsendile oli neljapäevases paketis veel sees.

Lisaks esitas Kreeka kreeditoridele 2015.-2017. aastate erastamisplaani 6,3 miljardi euro eest. Varasem kava oli 3,9 miljardit eurot. Samas ei ole 2011. aastal alanud erastamisprogrammi järgi vara erastamist Kreekas kaugeltki nii suurtes mahtudes kunagi toimunud. IMF on varem soovinud Kreeka võla restruktureerimist, kuid EL ei ole sellega nõus. Üheks põhjuseks see, et Kreeka võlg on juba restruktureeritud, viimati 2012. aastal.

Käesoleva aasta juulist septembrini tuleb Kreekal maksta EKPle tagasi 6,6 miljardit eurot, IMFle kaks  miljardit ja lühiajaliste võlakirjade eest kümme miljardit. Laupäeval pidid euroala rahandusministrid arutama Kreekale 15,5 mld eurose ajutise abiprogrammi avamist kuni käesoleva aasta novembrini. Selle tingimuseks oli pensionikulude vähendamine ja maksude tõstmine.

Mitmetes punktides on läbirääkimistel mõlematelt pooltelt kompromissile mindud, kuid nagu näha, pole see olnud piisav. Arvestades võimalikku suurt riski (Kreeka riigi ja pangandussüsteemi maksejõuetus ning Kreeka võimalik lahkumine euroalalt), on kohati aga viimasel minutil tegeletud detailidega, mis kinnitab veelkord, et läbirääkimistel Kreekaga on poliitilised motiivid olnud majanduslikest olulisemad.

Kui Kreeka ja ta kreeditorid oleksid praeguse abiprogrammi osas kokkuleppele jõudnud, vajaks Kreeka nii või teisiti järgmist (kolmandat) abiprogrammi, mis eeldaks järjekordset läbirääkimistevooru, selle programmi täitmise järgimist ja samuti jälgimist.

Milline tähendus on Kreeka referendumil?

Reedel lükkas Tsipras kreeditoride tingimused tagasi ning teatas öösel vastu laupäeva, et teeb parlamendile ettepaneku korraldada 5. juulil referendum. Referendumi üheks mõtteks on saada rahvalt teada, kas nad on nõus kreeditoride esitatud tingimustega või mitte. Samal ajal küsis Tsipras kreeditoridelt abiprogrammi jätkumise pikendust, kuniks selgub kreeklaste otsus. Euroala rahandusministrid ei olnud aga programmi pikendamisega nõus. Kreeka parlament kiitis referendumi toimumise heaks.

Kui referendumil aktsepteerib enamus kreeklastest kreeditoride tingimusi, võib see tähendada Tsiprase lüüasaamist ja vajadust uute valimiste järele. Samas ei ole välistatud, et Tsipras hakkab kreeditoride ees hoopis uut mandaati kasutama. Kui kreeklased ei ole tingimustega nõus, on olukord hoopis keerulisem. Põhimõtteliselt saaks Tsipras sellega nn kahekordse mandaadi seista vastu kreeditoride tingimustele, mis kinnitaks Kreeka maksejõuetuse ja võib-olla ka euroalast lahkumise. Viimast aga ei soovi enamik kreeklastest ega ka Tsipras ise. Juuni keskel läbi viidud küsitluse järgi eelistaks 56 protsenti kreeklastest jääda vaatamata kreeditoride ettepanekutele euroalale, 35 protsenti aga eelistas mitte aktsepteerida kreeditoride tingimusi ja oli valmis euroalalt lahkuma. Igal juhul on nii Merkel kui ka Euroopa Komisjon huvitatud läbirääkimiste jätkamisest ja ootavad Tsiprast läbirääkimistelaua juurde tagasi.

Kas EKP jätkab Kreeka pangandussüsteemi toetamist?

Jaanuarist kuni maini võeti Kreeka pankadest hoiuseid välja 30 mld euro eest, juunis, eriti aga viimastel päevadel on raha väljavõtmine suurenenud. Maikuuks oli viimase 12 kuuga Kreekast välja viidud 64 mld eurot, mis on ligikaudu kolmandik Kreeka aastasest SKP-st.

Pühapäeval otsustas EKP jätkata Kreeka pankadele erakorralise likviidsusabi (ELA) andmist samas mahus, nagu varem. Möödunud nädala seisuga oli see 89 miljardit eurot (seda on varem järk-järgult suurendatud). Tõenäoliselt ei ole selline maht Kreeka pankadele piisav ning EKP otsustab 1. juulil, kas suurendada ELA toetust. ELA on tegelikult mõeldud maksejõulistele finantsasutustele, millel on ajutised likviidsusprobleemid, eeldusel, et neil on vajalikud tagatised. ELA rahastamise eest tuleb maksta kõrgemat intressi, kui on EKP baasintress. ELAt väljastab Kreeka keskpank EKP nõusolekul.

Kui Kreeka ei maksnud 30. juunil IMFle 1,6 miljardit eurot (mis on vähe tõenäoline) ning IMF ei toeta enam abiprogrammi jätkumist, ei tähenda see automaatselt ELA lõpetamist. EKP vajab selleks 2/3 oma nõukogu liikmete hääli, mille kokkusaamine ei ole kindel. Samuti peab EKP tagama euroala rahapoliitiliste ülekandemehhanismide toimimise ning finantssüsteemi stabiilsuse. On vähe tõenäoline, et EKP lõpetab ELA enne referendumit.

Milline mõju on kapitalikontrollil Kreekas?

Alates esmaspäevast, 29. juunist kuni vähemalt 6. juulini (kaasa arvatud) on Kreeka pangad suletud. Kreekas kehtestatud kapitalikontroll tähendab täpsemalt:

• Sularaha väljavõtmise piirang on päevas 60 eurot ehk 1800 eurot kuus
• Välismaalased saavad oma välismaal välja antud kaardiga ATMidest ilma piiranguta raha välja võtta
• Kõiki makseid deebet- ja krediitkaardiga saab teha tavapäraselt
• Elektrooniliselt makstavaid palku ja riigisiseseid elektroonilisi makseid see piirang ei puuduta
• Pensionide maksmist see ei piira
• Kreeka on lubanud olemasolevaid hoiuseid jätkuvalt kaitsta

Kuigi tegemist on kapitali vaba liikumise piiramisega, on Euroopa Komisjon Kreeka sammu heaks kiitnud ja peab seda Kreeka finants- ja pangandussüsteemi stabiilsuse tagamisel vajalikuks.

Selline kapitalikontroll ei tähenda veel tingimata Kreeka lahkumist euroalalt. Tuletame meelde, et ka Küpros kehtestas 2013. aastal ajutiselt kapitalikontrolli. Kuid kapitalikontroll ei saa kaua kesta. Kui maksevõime piisavalt kiiresti ei taastu, tekib tasapisi vajadus uue valuuta järele, mis võib Kreeka euroalast välja viia.

Praegu ei ole selget mehhanismi, kuidas Kreeka saaks euroalalt lahkuda. Samuti on keeruline vastata, kas euroalalt lahkumine tähendaks tingimata ka lahkumist Euroopa Liidust, nagu mõned EL juhid on oma esinemistes hoiatanud.

Milline võiks olla Kreeka maksejõuetuse või Grexiti mõju?

Eesti väliskaubandusmahud Kreekaga on marginaalsed (eelmisel aastal vaid 0,06 protsenti Eesti kaupade ekspordist ja impordist), samuti on väga tagasihoidlikud meie välisinvesteeringud Kreekas ning Eesti finantssektori seotus Kreekaga. Eesti riik on garanteerinud EFSFi kaudu küll Kreeka rahastamist, kuid Kreeka võimalik maksejõuetus seda praegu ei ohustaks, kuna tagasimaksekohustus on alles alates 2022. aastast. Iseasi on muidugi see, kas Kreeka ka selleks ajaks on n-ö jalad alla saanud.

Hoopis teine küsimus on aga seotud kaudse mõjuga. Praegu on euroala Kreeka lahkumisega seotud riskide vastu oluliselt paremini kaitstud. Euroala kriisijuhtimismehhanism on tugevam kui aastaid tagasi. Koos suuremahulise varaostuprogrammi käivitamisega tekitas EKP nn tulemüüri Kreeka ohtude vastu, et pehmendada muuhulgas maksevõimetusega tekkivat ahelreaktsiooni mõju ja võimalikku finantskriisi. Samuti vähendab Kreeka kriisiga seotud nakkusohtu see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on praegu vähem Kreeka riigi võlakirju kui aastaid tagasi ning Euroopa pangad on vähendanud oma seotust Kreekaga.

Samas ei saa me mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele. Kreeka maksejõuetus või, veel hullem, Grexit, suurendab ebakindlust veelgi, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Ebakindlus suureneb, mis tõstab riskipreemiaid, eriti just nõrgema majanduse ja riigirahandusega riikides.

Suurimaks riskiks on Euroopa poliitika vastus Kreeka võimalikule lahkumisele. Kõrge tööpuuduse, majanduskasvu aeglase taastumise ja reformiväsimuse tõttu on mitmetes riikides kasvanud toetus populistlikele parteidele.

Milles üritasid Kreeka ja tema kreeditorid kokku leppida?

TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist Eestis