Linnas jalutad pargis või promenaadil, maal oma maa-alal või lähikonnas. Oma maa on see, millel ise organiseerid ja kontrollid. Külvad, istutad, rohid, koristad, niidad… Ja kohtud külalistega, peamiselt loomariigi esindajatega. Enamasti on tegemist putukate või lindudega. Taimeriigi esindajaid saame rohkem mõjutada neid oma lähedusse tuues või järjekindlalt tõrjudes.
Rõõm, et sel aastal pole õhk sääskedest paks, aga on veel soovimatuid külalisi – sipelgad! Suured mustad pidasid oma koduks mahavõetud kasekönti. Kui sellegi teisaldasin, nägin neid paari päeva pärast kogunevat maakividest lauda ühte vuuki. Kas hakkavad hoonet murendama?
Õnneks kolisid ise ära, seekord olid väikese pesa pununud kompostikasti äärde. Aga lausa kööki tulid väiksemad mustad sipelgad, leidsid suhkrutoosi üles ja pressisid isegi mikrolaineahju tihenditest läbi!
Foorumitest leidsin igasuguseid soovitusi, mis mõnele aitasid, teisele mitte. Siit saab ainult järeldada, et universaalseid tõdesid pole, et omaenda katse annab meile õige juhise. Üks väidab, et poe tõrjevahendid ei aita. Oli soovitusi jämesoola, cayenne`i pipra, kaneeli, bensiini, kuuma vee, mee ja pärmi 1:1 seguga, võidelda kasvuhoones kallite sipelgatopsidega. Keegi kiitis apelsiniõli, mille oli ostnud mahepoest – ei taha ju mürgitada oma kodu! Sipelgad eritavad taimi kahjustavat sipelghapet ja kuivatavad oma käikudega mulda. Keegi sai lahti sipelgatest kasvuhoones kolmanda kohvipaki puistamise järel!
Sipelgauurija Ants-Johannes Martin on kirjutanud, et sipelgad tahavad avatud vaadet, soojust ja valgust. Neile meeldivat pügatud muru ning seina- ja vuugipragudes tundvat nad ka ennast hästi: toit ja vesi jalutuskäigu kaugusel! On tähelepanekuid, et sipelgad käivad kraanikausis joomas ja prügikastis söömas, talviti neid pole. Martin teab, et mürgitamisega sipelgate vastu ei saa, sest tapetud välitööliste asemele tulevad uued. Kõige kindlam on sipelgad koos pesaga välja kaevata ja võimalikult kaugele viia. Pesakoha põhja võib panna mürki, et seda uuesti ei asustataks! Aga võib panna ka peterselli, võib kohe külvata seda maitsetaime, kelle juurest sipelgad ära lähevad. Ja kuna ma pole mitu aastat peterselli kasvatanud, aga tuli vajadus, siis külvasingi seda jaanilaupäeval, äkki tärkab veel?
Aga tuppa tungivate mustade ja vaaraosipelgate vastu saavat ainult mürgiga. Sobivad on majakesed mürkhõrgutisega ning sööta tuleb poolest kuust kuni kahe kuuni, et mürk jõuaks ka emade ja valmikuteni. Ammoniaaki sisaldavaid jäätmeid sipelgad ei talu. Kaval on paigutada kuivkäimla sisu ümberasustatud pesa kohta ja muld peale ajada. Sipelgad võtavad seda kui territooriumi märgistamist inimese poolt; nad kolivad ära, võtavad järeltulijad ka kaasa. Aga kuklased on looduskaitse all – hävitavad kahjureid, muuseas pole nende radade lähedal puuke, kes ka ära süüakse. Teadlane Martin kinnitab, et kergem on sipelgaid elamisest eemal hoida, kui neist lahti saada: tuba tuleb puhas hoida. Peletavatest vahenditest hindabta enim cayenne`i pipart, tubakapulbrit, kaneeli, kuivkäimla sisu.
EHA NÕMM
