Homme esietendub Rakvere Rahvaaias Rakvere Teatri tänavune suvelavastus “Maailma parim küla”, milles teeb kaasa ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia Jõgevalt pärit teatritudeng Karl Sakrits.
Siinkirjutajal oli õnne üleeile õhtul Rakvere teatrirahva loomingulisse leemepatta kaeda ehk siis ära vaadata suvetüki üleeile õhtune läbimäng. “Maailma parim küla” põhineb soome kirjaniku Arto Paasilinna 1992. aastal ilmunud samanimelisel romaanil, mille tegevus toimub aastatel 1991-2023. Naljakas, aga samal ajal mõtlema panev lugu algab sellega, et pankrotti läinud ärimees Eemeli Toropainen pärib oma kommunistist ja kirikupõletajast vanaisalt Asserilt hiiglasliku varanduse klausliga, et selle eest tuleb ehitada kirik.
Eemeli panebki tühermaale kiriku püsti, aga kirikuehitajatest alguse saanud Ukonjärvi kogukond hakkab kummalisel kombel täienema ja üha värvikama tegelaskonnaga. Miskit selles paigas ja selle kogukonna ühiselureeglites on, mis inimesi ligi tõmbab.
Tõsi, Ukonjärvi tõmbab ligi ka bürokraate, kes tahaksid tervest talupojamõistusest juhinduvat kogukonda mujal maailmas kehtivatele reeglitele allutada ja võimaluse korral neilt ka mitmesuguseid makse sisse kasseerida. Aga bürokraadid kupatatakse minema või pööratakse n-ö enda usku. Somaaliast tulnud põgenik ja eksikombel Ukonjärvel maanduvad araablastest lendurid assimileeritakse aga valutult.
Lõpuks muutub tervest mõistusest ja naturaalmajanduse põhimõtetest lähtuv kogukond nii tugevaks, et peab vastu isegi sellised kataklüsmid nagu kolmas maailmasõda ja maailma lõpp.
Prohvetlik lugu
Paasilinna lugu on tõepoolest üpris pöörane, aga teatud punktides ka prohvetlik. Lavastaja Jaanus Rohumaa ilmutab seda mitmetahulist lugu jutustades äärmist loomingulisust. Rahvaaia vabaõhulava kõrvale püstitatavalt ekraanilt näeb publik näiteks mitut varem üles võetud videot ning kahe kaamera vahendusel ka nukustseene, mida etendatakse reaalajas lavast pisut eemale püstitatud Ukonjärvi küla maketil. Mõlemad aitavad lavaloo tegevust jõuliselt ja vaimukalt edasi viia. Pelgast tehniliste võimaluste ja oskuste demonstreerimisest on asi kaugel.
Näitlejatest peab muidugi ka rääkima. Eemeli Toropaineni kuju luues oleks Paasilinna justkui Üllar Saaremäed silmas pidanud. Meeldejäävad rollid teevad ka Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Natali Lohk, Tarvo Sõmer, Margus Grosnõi ja paljud teised.
Lavastaja Jaanus Rohumaa on praegu teatavasti ametis Riigikantseleis: ta on Eesti Vabariigi 100. aastapäeva toimkonna juht. “Maailma parima küla” väljatoomiseks võttis ta Riigikantseleist puhkuse. Küsimusele, miks ta oma praegust ametit silmas pidades mõnd eesti autori materjali ei valinud, vastas Rohumaa:
“Kuna ma lavastan praegu suhteliselt harva, siis valin ma hoolikalt materjali, mida lavale toon. Paasilinna kõneleb oma “Maailma parimas külas” olulistest ja tõsistest asjadest, tehes seda talle omasel muhedal moel. Sealjuures on Paasilinna hea kirjanikuna mitmetes küsimustes suisa prohvetlik, nii et 1990. aastate alguses kirjutatud tekst mõjub praeguses hetkes väga kõnekalt.
Rakvere teatri trupp on aga väga võimekas ja koosseisult sobiv selle loo mängimiseks. Tore, et saime kutselistele näitlejatele appi ka rühma Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teise kursuse tudengeid. Usun, et neile on eesti tippnäitlejatega koos mängimine väga õpetlik.”
Nagu Noa laev
Jaanus Rohumaa sõnul peaks Paasilinna tekst olema eestlastele kultuuriliselt väga lähedane: ka meie olime veel hiljuti valdavalt maarahvas ning iseseisvalt oma eluga hakkama saamine on ka meie jaoks olnud väga oluline.
“Ja soomlaste üle me selles tükis nalja ei viska. Kui naerame, siis inimese kui niisuguse üle, selle üle, et ta tahab parimat, aga välja kukub see, mis alati,” ütles Jaanus Rohumaa. “Selle loo arhetüübiks on tegelikult Vanast Testamendist tuntud Noa laeva lugu. Jehoova andis mäletatavasti Noale käsu koguda veeuputuse ajal oma laeva igast liigist kaks isendit, et elu saaks jätkuda. Ka see seltskond, kes maailma parimasse külla koguneb, on mingis mõttes läbilõige inimkonnast.”
Lavastaja kiitis näitlejaid ja tehnilist personali selle eest, et nad tema mõtetega hästi kaasa on tulnud.
“Sellist lavastust ei saagi teha projektiteatri vormis, vaid täisprofessionaalse teatriga,” lisas lavastaja. “Olen õnnelik ka selle üle, et noor helilooja Rasmus Puur kutsus lavastuse muusika salvestamiseks kokku sümfooniaorkestri, mitte ei läinud tavapärast süntesaatoriga sissemängimise teed.”
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudeng Karl Sakrits tõdes, et “Maailma parima küla” prooviperiood on tema ja ta kaheksa kursusekaaslase jaoks olnud väga õpetlik. Lavastaja Jaanus Rohumaa ongi käsitlenud seda osana nende õppetööst.
“Jaanus ütleb proovides ikka vahel “Tudengid, pange nüüd tähelele!” või “Karl, pane nüüd tähele!”,” ütles Karl.
Kui teised lavastuses kaasa tegevad tudengid õpivad näitlejasuunal, siis Karl ainukesena lavastajasuunal. Ning Jaanus Rohumaa suutis ka selle asjaolu ära kasutada: ta andis maketil mängitavad nukustseenid Karlile lavastada.
“Lisaks sellele kehastan laval kaht episoodilist tegelast: lavastuse algul ehituskomitee liiget ja lõpus põllumajanduskonsultanti,” ütles Karl Sakrits ja lisas, et on väga rahul nii sellega, et Rakvere suvelavastuses kaasa saab teha, kui ka sellega, et kaks aastat tagasi Viljandi kultuuriakadeemiasse õppima läks: nüüd tunneb ta, et on tõeliselt õiges kohas.
“Muuseas, meie koolis on 10.-13. juulini uue teatritudengite kursuse vastuvõtukatsed. Äkki on ka mõni Jõgevamaa teatrihuviline noor meie kooli tulekust huvitatud,” ütles Karl.
Jaanus Rohumaa kinnitas aga, et Karl sai nukustseenide lavastamisega suurepäraselt hakkama.
“Ta hakkab üha paremini aru saama, et lavastajatöö nõuab suurt enesedistsipliini. Mulle meeldib tema põhjalikkus ja vastupidavus: ta ei loobu probleemidele lahenduse otsimisest. Soovin Karlile edu ja ootan tema lavastusi,” sõnas Jaanus Rohumaa.
Teatrisõprade kurvastuseks tuleb tunnistada, et “Maailma parima küla” 11 etendust on nüüdseks juba välja müüdud. Mis on selge märk sellest, et publik usaldab Rakvere teatrit ja hindab sealseid näitlejaid.
“Maailma parim küla”
- Rakvere teatri suvelavastus, mis põhineb Arto Paasilinna samanimelisel romaanil.
- Lavastaja Jaanus Rohumaa, kunstnik Mae Kivilo.
- Osades Üllar Saaremäe, Ülle Lichtfeldt, Natali Lohk, Tiina Mälberg, Tarvo Sõmer jt.
- Mängitakse 19. juunist 4. juulini ühtekokku 11 korral.
RIINA MÄGI
