Esmaspäevast kuni neljapäevani askeldas paarkümmend Jõgeva linna noortekeskuse vabatahtlikku “Rohutirtsu” lasteaia mänguplatsidel. Käsil oli suur maalritöö – värviti üle erinevad atraktsioonid, liuväljade käsipuud, päiksevarjud ning kiiged. Uue liiva ja värskelt immutatud piirded said ka liivakastid.
Jõgeva linnvalitsuse noorsootöö peaspetsialist Ülle Ottokar rääkis, et sel aastal on vabatahtlike nädal teistmoodi. Kampa lõid viis kodutütart ja noorsootöö praktikant Cärolyn. Lisaks on Ülle rõõmus ja üllatunud, et tänavu said kohad nii kiiresti täis, et avalikult kuulutada polnud enam midagi. Kes hiljaks jäi, sai loota ainult sellele, et keegi loovutab oma koha järgmisele huvilisele.
Vabatahtliku töö nädal on Jõgeva linna noortekeskuse iga kevad-suvine ettevõtmine, mil noored panustavad linna heaolusse ning teevad vajalikke korrastustöid. “Meil läks väga hästi, noori oli palju, neile töö meeldis ning vedas ka ilusa ilmaga,” sõnas Ülle. Pärast töönädalat ootab noori preemiaks ees väljasõit seiklusparki.
Vabatahtlik töö on loominguline
“Rohutirtsu” lasteaia mänguväljakul käis põnev sagimine. Lasteaia hoovile sõitis majandusjuhataja Rein Kaste, kes tõi noortele mõned uued värvipurgid. Endise malevlasena peab Kaste oluliseks pakkuda linnas elavatele lastele võimalust tööharjutuseks. Majandusjuhatajal oli hea meel, et lasteaia mänguväljakul on näha noorte pintslitõmbeid ja käekirja, mis on kingitus noortelt lastele.
Tööriietes noored kastsid hoolikalt pintslid värvipotti, püüdliku täpsusega tõmbasid Laura Liis, Vaike Gea ja Cärolain esimesed värvilaigud rohelisele puidust Volkswageni “põrnika” autole. “Oleme jõudnud värvida veel liumägede käsipuid, liivakastide ääri ning kiikesid,” teatas Vaike Gea uhkusega. Laura Liis ning Cärolain noogutasid kinnituseks. Nemadki on saanud teha maalritöid erinevatel atraktsioonidel.
“Vabatahtlikuks tulemine oli õige otsus, see on just selline töö nagu ma lootsin,” kiitis Laura Liis vahepeal erkkollaseks värvitud kiike silmitsedes. “See on nii hea tunne, et saan midagi oma endises lasteaias teha,” naeratas Vaike Gea.
Pisut eemal on redelitega päiksevarjude katuseid puhastama roninud kodutütred Raili ja Silva. “Jõgeva kodutütarde rühmajuht pakkus meile võimalust vabatahtlikuna lasteaeda appi tulla. Mõtlesin, et see on hea võimalus ja kutsusin teised kodutütred ka appi. Nad olid kohe nõus,” rõõmustas Silva. Sihvakad tüdrukud askeldasid päevavarjudega. Tööjaotus on noortel täpselt paika seatud. “Me oleme pikemad, väiksed lihtsalt ei ulata,” muigas Silva redelit sättides. “Vabatahtlik töö on loominguline, värskelt värvitud säravsinised päikesevarje on ilusam vaadata, lastel on ka toredam,” leidsid Silva ja Raili.
Nii Raili kui Silva on varasemaltki käed vabatahtlikuna erinevate ettevõtmistele külge löönud. “Viimati jagasin Tartu rattarallil osalejatele jooke. Varasemalt olen talgukorras parke riisunud,” jagas Raili oma kogemusi. “Minu jaoks on vabatahtlik töö üsna tavaline, näiteks olin terve aasta Entrumi vabatahtlik,” lisas Silva.
Tüdruku sõnul on ta lasteaiaga tihedalt seotud. “Õppisin ise ka “Rohutirtsus” ning mu ema töötab siin. Tegime varem koos kunstikooli õpilastega lasteaia koridori pildid. Siin on juba päris kodune olla,” jutustas Silva. “Selline töö on igati kasulik tuleviku jaoks, õppisin juurde uue oskuse – kuidas värvida,” teatas Raili õhinaga.
Praktilised oskused eluks
Sel korral on noortega ühinenud Tallinna ülikoolis noorsootööd õppiv Cärolyn. Jõgevalt pärit neiu soovis just oma kodus laagritöö praktika sooritada. “Vabatahtliku töö nädal läheb linnalaagri alla. Teooria järgi pean ma kasutama avatud noorsootöö ja mitteformaalse õppe meetodeid.” rääkis praktikant.
Noorsootöö tudeng lisas, et praegu tegelevad noored informaalse õppega, see on ettekavatsemata õppimine. Noor, kes võtab vabatahtlikuna pintsli kätte ning saab paktilisi ja eluks vajalikke teadmisi sellest, kuidas õigesti värvida. “Mina noorsootöötajana saan teadmisi rakendada praktikas – õpin, kuidas noortega suhelda ning ennast kehtestada. Teooria ja praktika on täiesti erinevad valdkonnad noorsootöös,” jutustas praktikant Cärolyn.
Neiu sõnul ei ole ta veel kindel, et hakkab tulevikus noorsootöötajana tööle. Erialavalik oli õnne küsimus. Kõigist võimalikest valikutest, mida Cärolyn soovis õppida, tõmbas ta loosi tahtel välja just noorsootöö. “Seda eriala õppides tunnen, et kasvan ise inimesena, kesksel kohal ei ole enam mina, vaid õpin üha rohkem inimestega enda ümber arvestama ning märkan, kuidas nad elu mõjutavad,” selgitas üliõpilane.
Varem on Cärolynil kogemus “Rohutirtsu” laseaias töövarjuna. “Kui on vaja praktilisi kogemusi, siis vaatan alati, mis on minu kodukohas pakkuda. Siin on hea töötada,” kiitis ta. “Rohutirtsu” endise kasvandikuna on Cärolyn rahul, et saab midagi toredat ja vajalikku väikeste jaoks teha. “Mina oma lapsepõlvest küll ei mäleta, et noored oleksid siin tööd teinud. Kõige ägedam oleks olnud siis, kui me saanuks kaasata ka kõik mudilased,” viipas noorsootöö tudeng juba värvitud ja korrastatud mänguväljaku osale, kus trobikond lapsi uue ilme saanud atraktsioonidel lustis.
Töö annab suvele mõte
Rataste vurina ja rõõmsate kilgete saatel veeres mööda liivaga täidetud aiakäru. Raikki, Verner, Robert ja Ragnar on ametis liivakastidesse uue täitematerjali vedamisega. Kui koorem maha pandud, siis ei lasta väärt masinal tühja sõitu teha. Pisemad ja agaramad töölised ronisid priiküüdiks kasti ning väike lõbusõit uue liivakoorma järgi võis alata.
Poisid rääkisid, et nad on küll teadlikud preemiareisist seiklusparki, ent see ei olnud põhjus, miks nad suvel oma tahtel tööle tulid. “Mis seal kodus ikka istuda, igav hakkab! Töö annab suvele mõtte,” on Raikki kindel. “Suve on vaja planeerida, töötamine on osa sellest,” lisas Robert.
Korrastus- ja ehitustööd on poistele tuttavad. Ikka on vaja maakodus või suvilas puid lõhkuda, värvida ja talgutöid teha. “Ma olen isegi kopaga töötanud. Ehitasime uue trepi ja vana lahtilõhkumiseks tuli koppa kasutada,” teatas Verner asjatundlikult ning vedas käega õhku piirjooni näitamaks, kui suure kopaga ta tööd tegi. Robert uuris hindava pilguga tehtud tööd ning hingas kergendatult. “Tulemus on päris hea, mängiks siin või ise. Kui mina “Rohutirtsu” lasteaias käisin, siis nii ägedaid asju ei olnud – teeb lausa kadedaks,” on Robert avameelne.
Noorte tööpäev lõppes lõunaks, siis minnakse üheskoos restorani Kosmos sööma.
MARGE TASUR
