Rakverre kogunesid möödunud nädala lõpus tantsivad eesti mehed ning need, kellele meeldib neid vaadata. Enam kui 3000 tantsija ja 9000 pealtvaataja osalusel sai Rakvere staadionil teoks Meeste Tantsupidu KOLM, millel osales ka 184 Jõgevamaa poissi ja meest.
Meestele meeldib vahetevahel omaette ja ilma naisteta olla. Isegi tantsuplatsil. Vaatama võivad muidugi ka naised tulla. Ja tulevadki. Seda on kolme meeste tantsupeo kogemus veenvalt näidanud. Kui varasematel meestepidudel piirduti kahe kontserdiga, siis tänavusel oli neid koguni kolm, pluss veel publikuga peaproov. Ja kõigile jätkus pealtvaatajaid.
Meeste tantsupidu on ikka silma paistnud innovaatilisusega. Tänavugi seisid tantsuplatsi servas kolm LED-ekraani, millelt publik nägi videolõike ja graafilisi kujundeid. Ka tantsude saatemuusika oli tänavu üsna nüüdisaegse kõlapildiga.
“Meeste tantsupeolt saadud elamused olid võimsad,” ütles Pala kooli direktor ja Pala segarühma Tuuritajad juhendaja Malle Weinrauch. “Kontseptsioon nägi ette, et peol ühendatakse tantsides tervikuks meeste keha, hinge ja vaimu temaatika, ning mina nägin tõesti pilti, kuidas keha, hing ja vaim üheks saavad. Eriti meeldisid mulle A-segarühmade meeste nõudlikumad tantsud, mis olid ka väga professionaalselt esitatud. Hästi tantsisid seekord ka teised rühmaliigid ning tantsud olid seekord väga mõnusad ja natuke “teistmoodi”.”
Palalt osalesid peol peale Tuuritajate meeste ka kolme lasterühma poisid. Kui külmavõitu tuul ja natuke tagasihoidlikud ööbimistingimused välja arvata, siis jäid Pala tantsijad peoga väga rahule.
Tootsid esireas
Palamuse rahvamaja juhataja ja segarühma Paunvere Tootsid-Teeled tantsija Ivar Vinkmanni jaoks oli kolmas meeste tantsupidu tema elu esimene.
“B-segarühmade meeste tantsudes oleks võinud ehk rohkem väge olla,” ütles Ivar Vinkmann. “Iga kord ei pruukinud välja tulla ka see, mida tantsuga öelda taheti. Meie saime tänu koreograafide selgitustele, jah, lõpuks aru, mida nad öelda tahtsid, aga vaatajale oleks asja mõte võib-olla kavalehele trükkida tulnud.
Aga samas oli tantsupeol kogu aeg hea olla, sest said aru, et teed koos teiste meestega asja, mida mujal maailmas arvatavati ei tehta. Keegi ei virisenud ja kui virises, siis tuletas sõber talle meelde, et see pole asjakohane. Nii et üldkokkuvõttes on muljed positiivsed. Eriti kiidan ja tänan meie juhendajat Virve Muserit, kes meid nii hästi ette valmistas, et saime valdavalt esireas tantsida. Kusjuures ta oli Rakveres ühtekokku nelja rühmaga.
Korraldajad väärivad aga kiitust muu hulgas selle eest, et nad tohutu tantsijatemassi uskumatult kiiresti ja hästi ära toitlustada suutsid.”
Meeste tantsupeol viibis ka tuleval aastal Jõgeval peetava teise naiste tantsupeo pealavastaja Ülo Luht. Ta oli seal rahvatantsuansambli Kuljus vilistlasrühma juhendajana.
“Kui minu meeskond on platsil, siis ei saa mina ise ka turul või päikest võtmas olla. Mul on selline põhimõte,” ütles Ülo Luht.
Meeste tantsupeol oli asju, mis talle meeldisid, ja asju, mis meeldisid vähem.
“Kui kolm tuhat meest väljakul n-ö oma asja ajavad, siis on see suur asi. Tähtis on see, et mehed jäid rahule – asi sai aetud! Eriti hea meel on mul väikeste meeste üle, kes peol kaasa tegid. Üks selline pidu muudab neid rohkemgi kui kolm aastat trenni,” ütles Ülo Luht.
Meie mees tiimis
Rakvere staadioni tribüün on tema meelest madalavõitu, et kõikidest väljakule moodustatud kujunditest aru saada. Teatud puhkudel oli ka raskusi tantsu mõttest aru saamisega. Peokava kõmulisem etteaste, tants “Viltu võttes”, mida A-rühmade mehed tantsisid punastes bokserites ja valgetes triiksärkides, jäi tantsujuhile näiteks üsna arusaamatuks.
“Kui asja mõte oli selles, et eesti mees joob mõnikord oma püksidki maha, siis võinuks “Viltu võttes” olla pärast “Õllepruulijat”,” arvas Luht.
Ta oli, nagu öeldud, peol eelkõige Kuljuse vilistlasrühma juhendajana, ent päriselt unustada ei saanud ta ka seda, et on naiste tantsupeo pealavastaja.
“See teadmine tiksus ikka väikest viisi kuklas: alateadvust ju välja ei lülita,” ütles Ülo Luht. “12. juunil ongi ju juba Kassinurme mägedes naiste tantsupeo loits ning 2. juulil tuleb minna stuudiosse naistepeo muusikat lindistama.”
Tänavuse meeste tantsupeo helipildi kujundamisel oli üsna suur roll aga Jõgevamaalt pärit noorel muusikul Ago Niglasel: ta kuulus HELIKONDA ehk peo muusikameeskonda ning oli peo muusikapoole üks produtsentidest. Ago on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikapedagoogina ja töötab Tallinnas Ristiku põhikoolis. Lisaks sellele on ta tugev tegija nii folk- kui ka elektroonilise muusika alal.
“Tegin kaasa ka eelmise meeste tantsupeo saatemuusika lindistamisel, aga siis vaid taustalaulja ja mõnes palas ka solistina,” ütles Ago Niglas. “Seekord oli mu roll suurem. Päris suur osa peo saatemuusikast sündis nii, et peaprodutsent Madis Orav saatis mulle mingeid rahva- või muid viisijuppe ning mina aitasin välja mõelda, mida neist edasi teha. Kord tuli mul endal mingeid lõike juurde kirjutada, kord arranžeerida või huvitavat helitausta otsida. Sageli istusime koos Madisega minu n-ö kodustuudios ja töötasime muusikapalade kallal. Mõnikord tuli ka lauljatega “päris” studios kaasas käia.
Pidu käisin vaatamas küll, aga tervikuna ei oska ma seda kommenteerida. Peo helindamine ja ekraanigraafika olid aga tasemel. Ja näiteks Karl-Erik Taukari esitatud “Vennad, võidelge” ja “Maalased”, kus oli suur tantsijate mass väljakul, pakkusid päris suure elamuse.”
Meeste arv Rakvere linnas on nüüd taas tavalise tasemeni langenud. Naiste tantsupeoni Jõgeval on aga jäänud vaid üks aasta ja kolm päeva.
RIINA MÄGI
