|
|
Loodetavasti veel sel aastal alustatakse Põltsamaa linnas ning kahes sellega piirnevas külas vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamist. Praegu on Põltsamaa linna territooriumist umbes 40 protsenti vee- ja kanalisatsioonitorustikega katmata. |
Kogu projekti maksumuseks on planeeritud 123 miljonit krooni, millest ligi 80 protsenti ehk 98,4 miljonit krooni moodustab Euroopa Ühtekuuluvusfondist saadav raha. Ühe viiendiku summast tasuvad omaosalusena Põltsamaa Varahalduse OÜ, Põltsamaa linn ning Põltsamaa vald.
Põltsamaa Varahalduse OÜ tegevjuhi Kuldar Kipperi sõnul esitati Põltsamaa ning selle lähiümbruse ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ja ehitamise hange Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) läbivaatamiseks ja hinnangu andmiseks umbes aasta tagasi. Möödunud aasta lõpus saabus rõõmus sõnum, et KIK on valmis projekti rahastama. Trasside projekteerimise ja ehitamise hange kuulutati välja tänavu 21. juulil ning pakkumised avatakse 22. septembril.
Projekt viiakse ellu kahes osas: Põltsamaa jõe parem- ja vasakkaldale jäävate torustike projekteerimine ja ehitamine toimuvad teineteisest sõltumatult. Ehkki Põltsamaa linna biopuhasti paikneb vasakkaldal, liidetakse ka selle laiendamine paremkalda torustike rekonstrueerimise hankele, sest paremkaldal on torustike ehitusmaht väiksem.
„Tahtsime, et kaks hanget kujuneksid mahult enam-vähem võrdseks,” lausus Kuldar Kipper.
Jõe vasakkaldal teostatavate tööde nimekirja kuulub ka veepumpla ehitamine Tõrukese lasteaia lähedusse. Kipperi sõnul sobib joogiveepumpla sellesse kohta eriti hästi, sest sinnakanti pole tulevikus plaanis midagi ehitama hakata. Linna mitme senise veepumpla puhul ongi olnud probleemiks vajaliku sanitaartsooni puudumine pumpla ümbruses. Näiteks Lossi tänava pumpla, mis on küll parima veekvaliteediga, ei oma nõuetele vastavat sanitaartsooni. Olemas on see aga Lillevere, Kuperjanovi tänava ja Lühikese tänava pumplal. Tõrukese juurde rajatavast pumplast hakkavad joogivett saama Põltsamaa linna vasakkalda elanikud ning vähesel määral ka paremkalda veetarbijaid. Vajalikku sanitaartsooni mitte omavatest pumplatest võivad edaspidi saada teise astme ehk varupumplad.
Kuldar Kipperi sõnul hakkavad projekteerimine ja ehitustegevus toimuma paralleelselt. Loodetavalt hilissügisel algavate ehitustööde käigus rajatakse 19,4 kilomeetri ulatuses kanalisatsioonitorustikke ning 17,9 kilomeetri ulatuses veetorustikke. Ehitatavate kanalisatsioonitorustike kogupikkus on veetorustike omast suurem sellepärast, et projekti lülitatud Pauastvere ja Võhmanõmme külas on plaanis välja ehitada ainult kanalisatsioonitorustik.
Ehitushinnad langenud
Vaatamata sellele, et suurem osa Põltsamaa linna territooriumist saab kõnealuse projekti raames vee- ja kanalisatsioonitorustikega kaetud, jääb paar-kolm protsenti linnast, sealhulgas mõned kesklinnas asuvad elamud, ikkagi veel veevarustuse ja kanalisatsioonita, sest linn ei suudaks maksta suuremat omaosalust.
„Nende elamutega, mille juurde vee- ja kanalisatsioonitorud seekord välja ei jõua, hakkame hiljem oma jõududega tegelema,” lubas Kuldar Kipper. Positiivse noodina tõi ta välja asjaolu, et tõenäoliselt kujuneb projekti maksumus tänu vahepeal toimunud ehitushindade langusele kavandatust väiksemaks. Vastavalt sellele peavad ka Põltsamaa Varahalduse OÜ, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald omaosalusena planeeritust vähem raha välja käima.
Seda ohtu, et torud viiakse küll eramute ukse ette välja, aga majaomanikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ei liitu, Kuldar Kipper ei näe. Viimased kogemused torustike rajamisel on näidanud, et niipea kui nendega eramuteni välja jõuti, liituti kohe ka veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemiga. Majaomanikel on ka kasulik teada, et esimesel aastal on liitumine tasuta, teisel aastal tuleb praegu kehtiva korra kohaselt maksta 50 protsenti liitumistasust ning kolmandal aastal peab liituja välja käima kogu liitumismaksu, mis on eratarbijatele ligemale 10 000 krooni. Selline kord tõstab Kuldar Kipperi sõnul olulisel määral vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga liitumise aktiivsust. Liiati on väheusutav, et eramuomanikud, kellel on majapidamises dušš ja pesumasin, reovee kogumiskasti tühjendamise eest makstes odavamalt toime tulevad.
Biopuhasti suuremaks
Põltsamaa Varahalduse OÜ tegevjuhi sõnul tuleb põltsamaalastel ja ka linna külalistel paari lähema aasta jooksul torustike ehitamise tõttu nii jalgsi kui ka autoga linnas liikudes ebamugavusi taluda. Ent torustike ehitamine toimub ikka selle nimel, et kõik linlased saaksid tulevikus kasutada tänapäevast vee- ja kanalisatsiooniteenust ning et Põltsamaa linnast ei satuks loodusesse puhastamata reovett. Torustike ehituse ametlikuks lõpptähtajaks on 2011. aasta 31. detsember, kuid Kuldar Kipper loodab, et tegelikult lõpetatakse tööd juba sama aasta septembris: torustike ehituse juurde kuulub ju ka tänavate taastamine ja seda talvel teha ei saa.
Projekti raames laiendatakse ka Põltsamaa linna biopuhastit. Kuldar Kipperi sõnul laiendatakse olemasolevaid puhastusbasseine kolmandiku ulatuses ning pannakse üles veel teinegi mudatsentrifuug. Täiendav tsentrifuug on vajalik ühelt poolt suurenenud biomudakoguse töötlemiseks, teisalt on tarvis tagada biopuhasti töö ka juhul, kui üks tsentrifuug rivist välja langeb. Välja ehitatakse biopuhastile vajalik laboriruum ja seatakse üles juhtimisarvuti, mille vahendusel saab jälgida nii biopuhasti kui ka veepumplate toimimist.
Biopuhasti laiendamisel on silmas peetud, et selle võimsusest piisaks ka siis, kui majanduslangus läbi saab ning tootmine Põltsamaa ettevõtetes taas kasvama hakkab.
Biopuhasti laiendamise käigus puhastatakse ka biotiigid ja muretsetakse uus paakauto nii fekaalide vedamiseks kui ka survepesu teostamiseks trassides. Uue auto tarvis ehitatakse biopuhasti juurde ka uus garaaž.
iii
TOOMAS REINPÕLD
