Möödunud kolmapäeva hommikul veidi pärast kella kümmet kihutas Änkkülas asuva Udu talu järveäärsele puhkealale Palamuse vabatahtliku komando päästeauto. Peatselt saabus veel kuus-seitse operatiivmasinat. Reaalse suurõnnetusega siiski tegemist polnud, vaid üksnes õppusega, millel osalesid peale päästjate ka politseinikud ja kiirabitöötajad.
Õppuse korraldasid Lõuna päästekeskus ja Jõgevamaa päästepiirkond eesotsas operatiivkorrapidajate Jaanus Sepa ja Arvid Kipperiga. Õppuse legendi järgi läksid napsitanud mehed kahe paadiga Kuremaa järvele. Paatkondade vahel tekkis tüli ja rüselus, mille tagajärjel üks paatidest ümber läks. Teise paadi rahvas üritas vette kukkunud mehi oma paati sikutada, ent oskamatusest aeti seegi ümber ja nii sattus uppumisohtu ühtekokku kuus inimest. Juhtunut nägi kogemata pealt Udu talu paadisadamas viibinud inimene, kes helistas häirekeskusse.
Nagu arvata võis, jõudis sündmuspaigale esimesena Palamuse vabatahtliku päästekomando esindus: neil oli ju sõita vaid mõned kilomeetrid. Et Palamuse vabatahtlikel pinnaltpääste võimekust pole, tuli neil siiski esialgu piirduda olukorra kaldalt hindamisega. Tõsisem tegevus läks lahti siis, kui saabus Jõgeva komando auto, mootorpaat haagisel. Paat lasti vette ning päästjad võtsid kursi hädasolijate suunas.
Selleks ajaks, kui Jõgeva mehed esimeste päästetutega kaldale jõudsid, oli oma paadiga pärale jõudnud ka Tabivere komando ning peatselt lisandus kolmaski paati omav meeskond – Tartu Annelinna komando esindus. Saabus ka Mustvee komando ekipaaž.
Kannatanutele kiirustas abi andma kaks kiirabibrigaadi. Kohale oli põhjust tulla ka politseil: neil tuli ühest küljest kindlaks teha, kas kõik paatides olnud inimesed on leitud, teisest küljest tegelda paari agressiivsema kannatanu ohjamisega. Uurimist vajas ka veeõnnetuse kriminaalsem külg: ilmnes, et ühe uppumisohus inimese ihus on noahaav.
Tegid elu raskeks
“Mehed, kes meil kannatanuid mängima olid pandud, tegid õppusel osalenud päästjate, meedikute ja politseinike elu oma agressiivsusega päris keeruliseks,” ütles õppuse üks korraldajaid Arvid Kipper muiates. “Mõned neist olid üsna tugevad poisid, nii et politseinikel tuli neid mitmekesi kinni hoida.”
Nii päästjate, meedikute kui ka politseinike tööd jälgisid vastavaid struktuure esindavad hindajad. Päästjate tegevusel hoidis silma peal koguni neli Lõuna päästekeskusest ja Väike-Maarja päästekoolist kohale tulnud hindajat: üks jälgis päästetööde juhtimist, teine kaldatoetust ja kaks pinnalt päästmist. Viimatimainitutel tuli mõistagi paadiga järvele “uppujate” juurde minna. Vähe puudus, et õppusel osalevad päästjad oleksid nemadki abivajajate pähe kaldale toonud, aga raadio teel lisainfot saanud, jätsid päästjad hindajad rahule.
“Päästetööd läksid päris ladusalt ja komandod said oma ülesannetega hästi hakkama,” sõnas Arvid Kipper. “Seekord oligi põhirõhk pinnalt päästmisel ja kõik vette sattunud inimesed toodi kaldale. Mõningaid väikseid kitsaskohti küll ilmnes, aga selleks õppusi tehaksegi, et vajakajäämised välja tuleksid. Püüame õppustel luua reaalelule võimalikult lähedase situatsiooni ja päästjate oskused proovile panna. Päris õnnetuse korral meil ju eksimise- ja õppimisevõimalust pole, sest iga sentimeeter ja sekund loeb.”
Aktuaalne teema
Arvid Kipperi sõnul on kiirabi ja politsei vägagi huvitatud sellistel suurematel õppustel kaasalöömisest: neilgi on ju vaja kohta, kus oma oskusi ja koostööd lihvida. Veeõnnetused on aga aktuaalne teema nii Jõgevamaal kui kogu riigis. Möödunud aastal uppus Eestis 69 inimest ja tänavu on sama saatus tabanud juba kümmet.
“Uppunute, aga ka tulekahjus hukkunute arv on Eestis ilmselgelt liiga suur,” tõdes Arvid Kipper. “Inimesed ülehindavad ujuma minnes oma võimeid. Uppunute hulgas on aga ka päris suur protsent neid, kes leitakse, riided seljas. See tähendab, et need inimesed pole kavatsenud üldse vette sattuda, ent paraku on nad sinna ikkagi kuidagi sattunud. Enamasti on tegemist olnud paadist vette kukkunud kalastajatega.”
Paadist vette kukkunud mehi on tulnud päästjatel ka tänavu kaldale tuua. 11. mai hommikul kukkus Põltsamaa lähedal Kamari järvel kummipaadist vette mees, kellel päästevesti seljas polnud. Päästjad tõid veele triivima jäänud mehe n-ö viimasel minutil välja ning ta jäi ellu. 21. mai hommikul aitasid piirivalvurid aga kaldale Peipsil spinninguga kalastanud mehe, kelle ankurdatud paati üks suurem laine nii tugevasti kõigutas, et mees tasakaalu kaotas ja vette kukkus. Sel mehel oli õnneks seljas päästevest, mis teda abi tulekuni pinnal hoidis.
Suvi ning sellega koos mõnusamad ujumis- ja paadisõiduajad on tulemas. Arvid Kipper avaldas lootust, et jõgevamaalased käituvad nii rannamõnusid nautides, kalastades kui ka veel liigeldes mõistlikult. Kes aga veeohutuse kohta rohkem infot soovib, külastagu kodulehte www.veeohutus.ee.
RIINA MÄGI
