Mida on vaja teha, et ettevõtted jõuaksid koostööni Eesti ülikoolidega? Kuidas suurendavad teadusasutused traditsiooniliste sektorite konkurentsivõimet? Miks on ülikoolil vaja jõuda kaugematesse regioonidesse? Kes või mis paneb ülikoolid, riigi ja ettevõtted paremini koostööd tegema?
Nendele ja veel paljudele teistele küsimustele otsisid vastuseid maakonna puidu- ja mööblitootmise valdkonna ettevõtjad ning Tartu ülikooli teadlased Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) korraldatud seminaril Põltsamaal. Paraku ei ole ettevõtjad veel kõigist võimalustes teadlikud ega oska seetõttu alati ka abi küsida.
Küsimusi edastab ka JAEK
Tartu ülikooli teadurite võimalustest ettevõtluse toetamisel erinevates valdkondades rääkisid teadus- ja arendusosakonna ettevõtlussuhete koordinaator Sven Lilla ning tehnoloogiasiirde koordinaator Riin Prikk.
Seminaril osalenud ettevõtjad said otsekontakte oma probleemide esitamiseks, teistel ettevõtjatel on võimalik JAEKi kaudu ülikoolile oma ideid saata. Küsimus on, kas meie ettevõtetel on ülikoolist abi vaja ja millega ülikool saaks nende arengule kaasa aidata.
Kohalolnud esitasid palju küsimusi. Seminari võõrustanud TK Team Eesti juht Ants Reinumägi tõdes, et ettevõtetes on probleeme, mida ise lahendada ei suudeta. Neid murekohti ettevõtjad kokkusaamisel välja tõidki. “Meile oldi väga varmad abi lubama. Nad said ka mitu ideed, mille kallal töötada. Tegemist on enamasti spetsiifiliste probleemidega,” lisas ettevõtja.
Tema hinnangul saab koostööst asja ainult siis, kui mõlemad osapooled on sellest huvitatud.
Valmecol hea koostöökogemus
Valmeco juht Raul Taul kinnitas, et koostöö on võimalik ja vajalik. Valmeco on varem koostööd teinud Tallinna Tehnikaülikooliga. “Kasutasime innovatsiooniosakuid ning saime abi ühe toote arendamisel. Nüüd saame seda efektiivsemalt kasutada,” rääkis ta.
Raul Tauli sõnul ei tule ka ettevõtjatel alati häid ideid nagu küllusesarvest, peab olema aega. Kui aga on tõeliselt hea idee, siis selle realiseerimiseks leitakse alati raha.
JAEKi peaks korraldama järgmised ettevõtjate ja teadlaste ümarlauad, kus nende probleemide lahendamise võimalusi arutama hakatakse.
Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane ütles Tartus peetud ettevõtluskoostöö foorumil, et me võime sörkida sabas ja kopeerida, mida teised teevad, teha sama hästi kui rootslased või norrakad või tulla ülikooli abiga välja täiesti uudsete asjadega, mida nemad veel ei tee, ja saada turueelis.
Ülikoolidel nii Tartus kui ka Tallinnas on välja arendatud taristu, nad aitavad ettevõtjaid koos.
Ettevõtluskoostöö foorumil Tartus peeti vajalikuks ülikoolide ühistegevust maakondades ja pakuti välja maakondadesse Teadmiste Maja loomist, mis oleks sidepidajaks ülikoolide ja maakonna ettevõtjate vahel. Samuti leiti, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) maakondlike arenduskeskuste võrgustik on väga oluline vahendaja ettevõtete ja ülikoolide vahel. Ülikoolid on ja peavad olema kogukondade arengu eestvedajad sellisel moel, et saavad kokku kohapealsed majanduslikud ja kultuurilised tugevused. Ülikoolid võiksid olla kogukondade kokkutoojateks nii Tallinnas, Tartus kui ka regioonides. Edasi saab koostööd teha läbi EASi toetuste, arenguosakute.
HELVE LAASIK
