Mitmed Jõgevamaa põllumehed panid sel aastal kartuli maha just toomingate õitsemise ajal, nagu soovitab ka rahvatarkus. Suurematel pindadel kartulit kasvatavad ettevõtjad eelistavad sageli välismaiseid sorte.
Eesti Taimekasvatuse Instituudis loodetakse siiski, et nende aretatud uued sordid populaarsemaks muutuvad. Majanduslikus mõttes on põllumeestele mureks turul konkurentsi pakkuv välismaine kartul ja sellest põhjustatud eestimaise kartuli madal hind.
Torma vallas tegutsevas Raja Potato osaühingus oli tänavu esimene kartulipaneku päev 12. mai. “Nagu ka eelmisel aastal, on meil plaanis kartulit kasvatada 50 hektaril. Sortidest on eelistuseks `Laura´, ´Marabel´ ja sel aastal ka ´Antonia´,” ütles juhataja Ain Aru.
“Saagist me ilma ei jää, prognoose aga tegema ei hakka. Nagu öeldakse, tibusid loetakse sügisel,” lisas ta.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsepõldudel algas kartulipanek 14. mail ja lõppes 20. mail. “Kasvatame kartulit uute sortide aretamiseks. Eesmärk on saada haiguskindlaid ning tarbijate soove arvestades eriti sellise kujuga sorte, mis võimaldavad kartulit hästi koorida. Sellistel kartulitel peaksid olema madalamad silmad ja õhem koor,” rääkis instituudi vanemteadur Aide Tsahkna.
“Kasutame kartulikasvatuses traditsioonilist tehnoloogiat, st muldame ja äestame. Shoti tehnoloogia puhul freesitakse muld vaolt ära ja pannakse kõrvalasuvasse vakku. Laiades vagudes säilib ka niiskus. Koristamiseks on selle tehnoloogia puhul kasutusel spetsiaalsed kombainid,” lisas ta.
Tsahkna sõnul põhjustab kartulikasvatajatele sageli muret traatuss, mis mugulaid auklikuks sööma kipub. “Traatuss levib kiiresti umbrohtu lastud põllul, kus rohkesti orasheina, mis ongi sellele kahjurile sobiv söödamaa. Tõrjet traatussi vastu õieti polegi, vaja on lihtsalt vältida umbrohu vohamist.”
Konkurendiks välismaine kartul
“Enamik Eesti põllumajandusettevõtjaid eelistab kasvatada välismaiseid kartulisorte. Jõgeva sordiaretajate ´Ants` ja ´Ando´ on populaarsed ennekõike väikeettevõtjate ja harrastuspõllumeeste seas. Loodetavasti hakkavad meie uut sorti `Teele´ hindama ka suurematel pindadel kartuli kasvatajad. Üldiselt tundub aga kartulipõlde Eestis vähemaks jäävat, põhjuseks raskused turustamisel. Venemaa turule enam ei pääse. Euroopa Liidu riikidest tuleb aga sisse välismaist kartulit, millega võib kaasneda ka kartulihaiguste levimine. Vajadusel kehtestatakse siiski sissetoomises piiranguid. Näiteks keelustati vahepeal haigusest-mädanikust tingituna kartuli importimine Poolast,” rääkis Aide Tsahkna.
“Kartulikasvatus meenutab praegu suuresti vastuvoolu ujumist, sest sügisesi hindu ei tea ju ette. Lõppeva hooaja hinnad on aga olnud alla omahinna. Et Venemaale pole kartulit enam võimalik müüa, suurenes pakkumine märgatavalt Euroopa Liidu siseturul,” lausus põllumajandusettevõtja Ain Aru.
Katteloorist on abi
Pala väikeettevõtja Signe Lelbreti sõnul tasub praegustes oludes kartulit kasvatada ennekõike suurtootjatel, kes turustavad seda küllaltki madala hinnaga.
“Kartulimaad peab olema ikka väga palju hektareid, vaid siis võib arvestatavat tulu loota. ´Laurat´ panin siiski maha nii koduseks tarbimiseks kui ka müümiseks.”
Lelbret märkis, et tänavu on kartulipõllud üsna niisked. “Need, kes kartuli varakult maha panid ja kattelooriga katsid, saavad kindlasti üsna ruttu juba värsket kartulit maitsta. Minul sai kartul mulda aprilli lõpus ja panin ka põllule katteloori,” lisas ta.
Saare vallas Vassevere külas tegutsev põllumajandusettevõtja Arne Ivask lisas, et üldiselt on kartulit odavam osta, kuid kui vajalik tehnika olemas, võib seda ka ise kasvatada. “Meie panime kartulit maha oma pere jaoks ja veidi ka omas tutvusringkonnas müümiseks, kui on soovijaid. Minu abikaasa Heveli teab, et kõige maitsvama kartulipudru saab sordist ´Fontane´,” lausus ta.
JAAN LUKAS
