Järvamaa kutseõppekeskuse ja Põltsamaa ametikooli direktor Rein Oselin pooldab gümnaasiumihariduse riigistamist, sest ühele peremehele kuuluvates gümnaasiumides saaks teha hoopis paremaid valikuid.
Gümnaasiumis õpinguid jätkavad noored, kes pole tegelikult gümnaasiumis õppimisest huvitatud, piirduvadki üha enam vaid selle haridusega ja nii pole nad tööjõuturul konkurentsivõimelised. Kutseõppe kvaliteeti mõõdetaksegi ühelt poolt selle järgi, kui paljud ametikoolide lõpetajad leiavad endale pärast kooli lõpetamist töö.
Majandussurutise ajal leiavad töö väga vähesed, buumi ajal leiab endale töö enamik lõpetajatest.
Maal tegutsevate põhikoolide lõpetajatest lähevad umbes pooled edasi gümnaasiumiharidust omandama ja pooled elukutset õppima. Selline on igati normaalne lõpetajate valiku suhe. Tavapärasest 12klassilisest üldhariduskoolist läheb tavaliselt ainult kümme protsenti 9. klassi lõpetajatest ametikoolidesse, ülejäänud jäävad samasse kooli edasi.
Oselini sõnul tähendab selline olukord, et paljud põhikooli lõpetanud ei taha tegelikult gümnaasiumis õppida, aga ühel või teisel põhjusel on nad sinna läinud. Nii on gümnaasiumiklassides palju selliseid noori, kes ei ole tegelikult gümnaasiumiharidusest huvitatud.
Kui kõikides üldhariduskoolides õppivatest noortest pooled jätkaksid gümnaasiumides ja pooled omandaksid kutseoskused, siis oleksid gümnaasiumis vaid need õppurid, kes seal õppida tahavad. Kui igast maakonna gümnaasiumist saaks koondada kokku tegelikult gümnaasiumiharidust omandada tahtvad noored, siis oleks selline õppeasutus majanduslikult tasuv ja selliste õpilaste vastu tunneksid huvi ka kõrgkoolid.
Teiseks mõõdupuuks on väljalangevus, mis asetab kutseõpetajad ja ametikoolide töötajad probleemsete õpilaste tõttu tihti sotsiaaltöötaja rolli. Sellised õpilased moodustavad kutseõppuritest umbes kolmandiku. Väike osa ametikoolist välja langenud õpilastest läheb tööle, mõned asuvad aga edasi õppima maagümnaasiumides, kus iga õpilane on kooli täituvust silmas pidades väga oluline.
Eestis on vähe elanikke ja koolidesse tuleb olude sunnil vastu võtta kõik soovijad, seetõttu pole õpitulemused kuigi head. Sellegi poolest on Eesti kutseõppe tase võrreldes teiste arenenud riikidega väga kõrge. See paistab ilmekalt silma kutsemeisterlikkuse võistlustel. Ka meie ametikoolide õppebaaside tase on Euroopa keskmisest kõrgem. Meie kutseõppes saavutatakse väikese raha eest vähemalt sama hea või oluliselt parem tulemus kui mujal Euroopas hoopis suurema raha eest. Rein Oselin teab, et näiteks Soomes kulutatakse ühele kutseõppurile kuus korda rohkem raha kui Eestis.
TOOMAS REINPÕLD
