Jõgevamaal viibinud Keskerakonna esimehe kohusetäitja ja erakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson avaldas arvamust, et ajalookogemuste põhjal peaksime õppima olukorrast teise maailmasõja eelses Eestis, kus parlament kaotas sisulise võimu.
Olete erialalt ajaloolane. Mida on võimalik ajaloost õppida? Või tuleks pigem lähtuda arvamusest, et ajalugu kordub farsina?
Ajaloost saab alati õppida. Parlamenditöö seisukohast on meil ehk võimalus õppida sellest, mis juhtus enne teist maailmasõda, kus Eestis teerulliga parlamendist üle sõideti. Parlamendi reaalne võim kadus ja vaikiv ajastu tõi võib-olla kaasa ka vaikiva alistumise. Soome parlament jätkas demokraatliku riigi tavade kohaselt tööd kuni teise maailmasõjani ning Soome ei alistunud. Soomlased võitlesid ja säilitasid iseseisvuse. Kui Eestis tekivad valitsusel liiga suured soovid oma tahtmist peale suruda ja tekitada riigikogule kummitempli kuvandit, siis see on riigi suhtes vaenulik käitumine. Valitsus ei tohiks endale sellist mugavust lubada.
Jõgeval Betti Alveri muuseumis toimunud rahva kohtumisel riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmetega tegi Jõgeva abilinnapea Ants Prii ettepaneku esitada Eesti Vabariigi presidendi kandidaadiks teatritegelane ja vastne riigikogu liige Ain Lutsepp. Prii pidas silmas võimalust leida presidendikandidaat, kes oleks rahvast ühendav, vastuvõetav erinevatele huvirühmadele ning sedagi, et selline käik võiks vähendada Vabaerakonna edasisi koostöövõimalusi praeguse võimuliiduga. Mida Ants Prii ettepanekust arvate?
Me oleme pärast Eesti taasiseseisvumist näinud kolme väga eriilmelist presidenti. President võiks aga tulla ka kultuuriringkonnast. Ma arvan, et paljude lootus on, et president oleks üks eestlastele üdini omane mees. Kui me nüüd mõtleme, et Ain Lutsepp on välja kasvanud kultusfilmist “Kevade”, siis kes saaks veel omasem olla.
Ain Lutsepa poliitilistest vaadetest ma väga palju veel ei tea. Enne, kui anda kellelegi toetus presidendina, peaks huvi tundma, mida ta selles rollis teeb ja mis on tema väärtused.
Kui tugev koostöövalmidus on üldse praegu riigikogus opositsioonis olevatel Keskerakonnal, Vabaerakonnal ja Konservatiivsel Rahvaerakonnal?
Me tegime esialgsed kokkulepped, mille tulemusena Jüri Ratas valiti riigikogu aseesimeheks. Meie hääled pidasid. Valitsusliidu hääled aga ei pidanud. Esimene koostöökogemus on positiivne. Teisalt jälle, kui valitsusliidul jäi hääli puudu, et põhiseadust muuta, siis Vabaerakond ruttas neid hääli andma. See on ohu märk, et negatiivse stsenaariumi korral võib Vabaerakonnale osaks saada Roheliste saatus, kus väikese meelehea eest aidati valitsust ebamugavates olukordades, kuid oma agenda eest ei seistudki.
Kuivõrd võiksid Teie arvates Eestis ühiskonnelu probleemide lahendamisele nii-öelda surveabinõuna kaasa aidata meeleavaldused, näiteks selline, nagu ühendus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks korraldas kooseluseaduse vastuvõtmise vastu ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond aktsiisimaksude tõusu vastu?
Need viimased meeleavaldused on olnud keskmise osavõtjaskonna arvuga. Keskerakond korraldas väga rahvarohke meeleavalduse kaks aastat tagasi enne elektrituru avamist. Tuletame meelde, et Juhan Parts lubas majandus- ja kommunikatsiooniministrina kodukulusid alla viia, kuid elektrituru avamisega tõi ta hinnašoki.
Ka endine väliskaubandusminister, reformierakondlane Anne Sulling on öelnud, et aktsiisimaksu tõusud toovad kaasa pikema pinnaga šoki, mis omakorda on tähendanud Eesti majandusele aastaid seisakut. Lühikene kasu võib kaasa tuua pikaajalise kahju.
Mis puutub veel meeleavaldustesse, siis mina usun küll, et valitsus võtab rahva survet kuulda. Meil on ju hea näide sellest, kuidas Keskerakonna ja toonase Rahvaliidu eestvedamisel koguti tuhandeid allkirju, korraldati meeleavaldusi ja nii sunniti Mart Laari valitsust loobuma kavatsusest müüa välismaalastele Eesti elektrijaamad.
Miks ei peaks see, mis õnnestus esimese kolmikliiduga, õnnestuma kolmanda kolmikliiduga.
Rahvakohtumisel Jõgeval oli juttu ka Eesti kapitalil põhineva panga loomisest, kusjuures selle panga filiaal võiks olla ka Jõgevamaal. Kui kaugele on sellise panga loomise ideega jõutud?
Ma arvan, et põhjamaised pangad ei kao kuhugi, kuid konkurentsi elavdamiseks võiks Eestis olla ka oma ühistupank. See on väga euroopalik, sest Euroopas on palju riike, kellel on oma ühistupõhised pangad. Teisalt annab see teadmise, et pangal on võimalik tegutseda ka nii, et tulu saavad asutajad. Praegu otsitakse asutajaliikmeid Tallinnas loodavale Eesti Ühistupangale.
Rääkisite ka vajadusest taastada omavalitsustele riigi poolt makstavad tulud, mille eraldamine lõpetati 2009. aastal. Kui reaalseks sellise tulubaasi taasloomist peate?
2009 oli Eestis väga tugev majanduslangus ja siis otsis toonane valitsus võimalusi raha kokkuhoidmiseks. Nii vähendati ka omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa. See pidi olema aga ajutine meede. Praegu kestab see aga kuuendat aastat, mis tähendab näiteks seda, et vallad on vähem võimekad aitama oma ettevõtjaid, toetama oma noori jne.
Majanduslikult nõrgemad vallad hoiavad kehvemini oma elanikke kohal. Nad on vähem võimekad ütlema, et jääge siia ja ärge minge põhja poole.
Millised on Teie tähelepanekud Jõgevamaa arengust?
Jõgevamaal on tegelikult enamasti samad probleemid, mis teisteski Eesti maapiirkondades. Keskerakonnal on siin väga tugev organisatsioon ja toetus valijate seas. Ringkäigust Jõgeva linnas jäi meelde noorte avar silmaring ühiskonnaõpetuse tunnis Jõgevamaa gümnaasiumis, külaskäik nüüdisaegse väljanägemise saanud hubasesse lasteaeda “Karikakar”. Hea oli kuulda ka Jõgeva linnavolikogu ja linnavalitsuse püüdlustest tagada sotsiaalsed garantiid mitmetele elanikerühmadele, näiteks kooli- ja lasteaiatöötajatele.
Kuivõrd Teid kui Eesti noorema põlvkonna tipp-poliitikut teatakse Euroopas ja teisteski välisriikides?
Ma olen Eestit esindanud kaheksa aastat NATO Parlamentaares Assamblees, kus mul on kujunenud aastate vältel oma võrgustik ennekõike nendest poliitikutest, kes peavad oluliseks julgeoleku küsimusi.
Keskerakond kuulub ka Euroopa liberaalide ja demokraatide katusorganisatsiooni. Meil on väga tugev kontakt nende erakondadega, kes jagavad sama maailmavaadet, näiteks Suurbritannias liberaaldemokraatidega ja Põhjamaades keskerakondadega.
Arvamus valimised võitnud Soome Keskustast?
Keskusta on erakond, kes võitleb selle eest, et kogu Soomemaa elaks hästi. Eesti Keskerakonna ja Keskusta koostöö on kestnud üle paarikümne aasta. Keskerakonna esindus on alati kutsutud Soome Keskerakonna kongressidele ja meie oleme neid siia kutsunud.
JAAN LUKAS
