Aprilli eelviimasel päeval kogunesid Lustivere kultuurimajja Põltsamaa piirkonna haridustöötajad ja teisedki selle valdkonnaga seotud inimesed, et arutleda selle üle, millega võib piirkonna hariduselus rahule jääda, mis on vajaka ja mil moel probleeme lahendada. Põltsamaa piirkonna hariduselu mõttetalgutele oli kogunenud nii koolijuhte, õpetajaid, õpilasi kui ka kohalikke ettevõtjaid.
Ürituse üks organisaatoritest, Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni tõdes, et mõningased muutustetuuled on hariduse valdkonnas puhumas. Samas märkis ta, et kui näiteks meditsiinis midagi uut leiutatakse või avastatakse, võetakse see kiiresti kasutusele, hariduses võtab aga uute meetodite ja ideede juurutamine üsna kaua aega. Teisalt peljatakse hariduses uute meetodite ja lahenduste kasutamist, sest tulemusi hinnatakse ikka muudel alustel, sealhulgas riigieksamite tulemuste põhjal. Uuemas õppetöö käsitluses võiks õppimine toimuda erinevates paikades, sealhulgas väljas. Nüüdisaegsete põhimõtete kohaselt ei pea klassid koosnema tingimata samas vanuses õpilastest, vaid tulevikus võiks olla rohkem liitklasse, mis võimaldaks mingis aines kiiremini edasi jõudvatel õpilastel õppida koos endast vanematega. Kadri Suni oli välja noppinud ka mõned koalitsioonilepingusse kirja pandud märksõnad: loovus, ettevõtlikkus, programmeerimine, finantskirjaoskus, robootika, IT-õpe, digitegevused. Koalitsioonilepingus soovitakse suurendada ka õpetajate otsustusõigust, võtta suund õppeainete lõimimisele, e-õppe rakendamisele, kujundavale hindamisele. Huvihariduses soovitakse toetada teaduse ja tehnoloogiaga seotud huvitegevust.
Kool peab muutuva eluga sammu pidama
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots nentis, et nii suure hulga haridusega seotud inimestega polegi varem koos selle valdkonna probleeme arutatud. Linnapea sõnul on selline arutelu vajalik ühelt poolt demograafilist olukorda silmas pidades, teisalt riigipoolsete otsuste tõttu, kus kohalikul tasandil kaasarääkimise võimalust peaaegu ei ole.
Põltsamaa vallavolikogu esimees Indrek Eensalu avaldas lootust, et mõttetalgutel kooruvad välja mitte ainult huvitavad, vaid ka lausa hullumeelsed ideed, sest just viimastest saavad tihti ajapikku väga asjalikud. Mõttetalgutel videosilla vahendusel osalenud haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik pidas oluliseks, et nii arvukalt hariduse käekäigu pärast muretsevaid inimesi on kogunenud arutlema selle üle, kuidas kujundada koolielu kohalikus kogukonnas nii, et see pakuks rõõmu ja rahulolu nii õpilastele, õpetajatele kui teistele koolielus osalevatele inimestele.
Pille Liblik tõdes, et põhiprobleem õppimises, õpetamises ja koolielus osalemises on vähene motivatsioon. Käskude-keeldude ja haridusalaste õigusaktide muutmisega motivatsiooni ei suurenda. Koolis töötavad inimesed peavad rääkima oma tegevusest avatult, nii et seda mõistavad ka need, kel pole pedagoogilist haridust.
Liblik lausus, et mõistagi on ja jääb kooli põhiülesandeks õppimine ja õpetamine ning ka kasvatamine, kuid see ei saa toimuda enam nii, nagu see toimus 10,15 või 20 aastat tagasi.
Ministeeriumi eestvõttel loodud projekti huvitav kool nõukoja liige Heidi Paabort, kes juhib Põltsamaa noortekeskust ja on samal ajal Eesti Avatud Noortekeskuste ühenduse tegevjuht, saatis mõttetalgutele kogunenutele tervituse EL südamest Brüsselist. Seitsme aasta jooksul ise koolis töötanud inimesena pole hariduselu mured ja rõõmud Heidi Paaborti jaoks võõrad. Heidi Paabort avaldas heameelt selle üle, et haridusteemalistele mõttetalgutele oli kogunenud üle 70 inimese, mis tõestab, et hariduselus märgatakse üksteist ja hoolitakse üksteisest.
Mõttetalgutel tehti rühmatööd kolmes grupis. Esmalt panid osalejad kirja oma mõtted sellest, mis Põltsamaa piirkonna hariduses on head.
Kadri Suni lausus, et soovides piirkonna hariduselus midagi muuta, on tarvis alguses tunnustada seda, mis on meil selles valdkonnas hästi. Teise ülesandena tuli haridusinimestel kirja panna oma unistused ning visioonid. Samas tuli kirja panna takistused ja probleemid, mis segavad unistusi täitumast. Kolmanda ülesandena tuli pakkuda probleemidele lahendusi.
Mis on hästi
*Positiivsete märkidena Põltsamaa piirkonna hariduselus tõdeti seda, et igas keskuses on olemas algkool ja lasteaed, kus töötavad tublid ja tugeva ettevalmistusega õpetajad ning kasvatajad.
*Oluliseks peeti, et kõik lapsed saavad alghariduse kodu lähedalt ning et nende koolitee on turvaline.
*Edasine haridustee jätkamine nii kesk- kui vanemas kooliastmes on võimalik kodu lähedal.
*Positiivsena toodi esile ka lasteaedade ja algkoolide vaheline tugev koostöö.
*Samuti märgiti ära heal tasemel gümnaasiumi olemasolu piirkonnas.
*Linnakooliga mittekohanevaid lapsi saab suunata Lustivere kooli, kus nad saavad õppida rahulikumas keskkonnas.
*Põltsamaa ametikoolis tegeldakse erivajadustega lastega.
*Koolides on olemas ka pikapäevarühmad, mis loovad olukorra, kus lapsed ei pea peale õppetundide lõppemist üksi kodus olema.
*Õpetajad on piisavalt motiveeritud ja see kajastub ka laste õppetulemustes.
*Parimad õppurid on jõudnud nii maakondlikule kui üleriigilisele tasemele ja mõned ka rahvusvahelisele tasandile.
*Huvitegevuse osas nimetati tugevate tegijatena ära kohalik muusikakool, spordikool ja kunstikool.
*Põltsamaa piirkonnal ei ole negatiivset mainet, mis mõjutab kogu hariduse käekäiku.
*Hooneid, kus Põltsamaa piirkonnas haridust antakse, peeti võrdluses teiste piirkondadega keskmisest paremas seisukorras olevateks.
*Olulisena toodi välja ka piirkonna koolide koostöö kohalike ettevõtjate ja ettevõtetega ning omavalitsustega.
*Ühe küsitluse põhjal on Jõgevamaal töötavad Põltsamaa ühisgümnaasiumi (PÜG) vilistlased kõige kõrgema palga saajad maakonnas.
*Oluliseks peeti ka õpilaskodu olemasolu PÜG-i, Adavere Põhikooli ja Põltsamaa ametikooli juures.
*Põltsamaal tegutseb noortekeskus kui tähtis huvitegevuse võimaldamise paik
*Samuti märgiti ära Kamaris tegutsev noorkotkaste ja kodutütarde rühm.
*Erilise ja järjest suuremat populaarsust võitva õppetegevusena nimetati ära õppetööd väljaspool klassiruumi, eriti õues.
Mis muret teeb, mida saaks paremaks muuta
*Põltsamaa piirkonna hariduselu olulisemate sõlmküsimustena mainiti ära kahtlus, kas Põltsamaale gümnaasium alles jääb.
*Muret tekitab ka noorte lahkumine Põltsamaa linnast, mis avaldab negatiivset mõju nii üldhariduskoolile, huvikoolidele, kultuuriasutustele kui piirkonna vaimsusele üldse
*Mida kauem suudetakse noori Põltsamaal kinni hoida ja neile head haridust anda, seda suurem on tõenäosus, et nad tulevad sinna hiljem tagasi.
*Piirkonnas ei ole noortele piisavalt tutvustatud kohalikke ettevõtteid.
*Ka kogukond võiks hariduselus toimuvatele muudatustele aktiivsemalt kaasa elada.
*Hariduselu sõlmküsimusena nähti sedagi, et teatud õppeaineid õpib noor pikema õppeperioodi vältel mitu korda.
*Näiteks õpib laps üldhariduskoolis muusikaajalugu, samuti õpib ta seda muusikakoolis.
*Muusiku kutset omandama suunduvad noored õpivad muusikaajalugu ka näiteks Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis ning muusika- ja teatriakadeemias.
*Pakuti välja idee, et muusikakooli õppima minev laps ei peaks seal taas muusikaajalugu õppima.
* Tõsiseks probleemiks peeti ka inimeste lahkumist Põltsamaa piirkonnast.
*Samuti märgiti probleemina vahel ette tulevat lapsevanemate passiivsust.
*Nii mõnigi kord tuleb ette, et lapsed on omapead, sest nende vanemad viibivad kaugemal tööl.
*Äramärkimist leidis ka elukauge haridus.
*Ühelt poolt on teatud ootused haridusasutuste osas ettevõtjatel, teisalt peab kool kinni pidama riiklikust õppekavast.
*Sõlmküsimusena seati üles Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ühinemine ning tõstatati küsimus sellest, kas Pajusi valla Pisisaare koolis tunnetatakse rohkem sidet Põltsamaaga või mõne teise suurema keskusega.
*Sõlmküsimusena toodi välja õpilase liiga suur koormus juba üldhariduskoolis. Sellele lisandub huvitegevus.
*Liialt suur koormus tõmbab motivatsiooni õppimises alla.
*Kui kooli pidajal ei ole selget sihti ja visiooni lähemaks kümneks aastaks, siis ei soovi vanemad oma lapsi sellisesse kooli saata ja sinna ei taha tööle minna ka noored õpetajad. *Õpilased arvasid, et tõsiseks probleemiks koolis on liialt vähene suhtlemine nii omavahel kui õpetajatega.
*Isegi mõne meetri kaugusel olevad õpilased eelistavad otsesuhtlusele elektroonilist suhtlemist.
*Märgiti ära ka tugevate õpetajate puudus, põhjuseks suuresti õpetajaskonna vananemine.
*PÜG on üle digitaliseeritud ja see võib sealt pigem õpilasi välja viia.
*Õppimine ja õpetamine on liialt kaugel praktilisest elust.
*Probleemide lahendustena nähti õpetajate palkade tõstmist, ettevõtjate ja koolide tihedamat koostööd, samuti piirkonna haridusasutuste omavahelist tihedamat koostööd, elulähedasemat õpetamist, koolihoonete renoveerimist, halduskulude vähendamist.
TOOMAS REINPÕLD