Maakonna aasta ema nominent, Mustvee linna aasta emaks valitud Veera Aganitš on tänavu emadepäeval koos oma tütre Annaga, sest üks poeg on kaitseväe õppusel Siil ning abikaasa ja vanem poeg Soomes tööl.
Tunnustamisest sai naine teada siis, kui tema postkasti jõudis kutse maavanema vastuvõtule. Ka linnapea helistas.
Aganitšite pere emadepäevatraditsiooniks on tordisöömine ja kohvijoomine, pereliikmed toovad emale lilli ning päev veedetakse tavaliselt koos. Mõnikord on käidud ka koos spaas, külastatud sõpru.
“Tänavu tähistame emadepäeva kogu perega hoopis nädal hiljem,” tunnistas Veera.
Kuid torti söövad nad homme koos tütrega ikka ning lähevad siis külla. Kindlasti käivad nad ka kalmistul küünlaid süütamas. Veera ema sai tänavu jaanuari algul 90aastaseks ja kuu lõpus lahkus meie hulgast.
Ema on oma laste üle uhke
Veera Aganitš on oma laste üle uhke. Tema keskmine poeg töötab RIKSis ja arendab kohtute infosüsteemi. Vanem poeg töötab koos isaga Soomes. Tütar Anna on lõpetanud Mustvees kunstikooli ning käib teatriringis Peeglike.
Veera on abielus olnud juba 29 aastat, tänavu tuleb juubel. “Mul on väga töökas ja tore mees, ta on lastele hea isa.”
Iga tööpäeva hommikul sõidab naine Jõgevale, tal on oma firma – Veera raamatupidamisteenused. Väikeses kontoris töötab lisaks firmajuhile veel Maarika Padar. Kahekesi teevad naised ära kogu firma töö. Kliente neil õnneks jätkub. “Jõgevamaal eriti palju uusi firmasid ei teki. Väikefirmadel on raske ellu jääda, sest turg on siinkandis ahtake ja inimeste ostuvõime üsna piiratud, ” nentis Veera.
Asutas oma firma ja alustas õpinguid
Veera tunnistas, et algus oli raske. “Jäin töötuks. Kandideerisin paljudesse kohtadesse, kuid valituks ei osutunud. Siis läksin ettevõtluskoolitusele. Neid kursusi korraldas Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Ma polnud kunagi ettevõtlusega tegelenud, ka füüsilisest isikust ettevõtja pole kunagi olnud. Töötasin haiglas, siis dispetšerina, siis büroos abilisena. Büroos töötades sain mõningase kogemuse, sellepärast julgesin alustada raamatupidamisteenuse pakkumisega. Mõtlesin tol ajal, et seda väärt kogemust ei tasu lasta lihtsalt niisama raisku minna.
Vahepeal pakuti mulle tööd Tartus, kuid sõitmine oleks tähendanud, et palgast suurt muu jaoks raha üle ei jää, sest sõit on kallis. Pealekauba oli Anna siis alles kolme ja poole aastane, kui ta oleks haigeks jäänud, siis poleks mul ka kuigi kauaks töökohta olnud,” rääkis naine.
Veera asutas 2005. aastal oma firma ja 2006. aasta sügisel läks õppima Mõdrikule Lääne-Viru kutseõppekeskusse. Sellest koolist sai ta raamatupidaja kutse ja kõrghariduse. “Koolis saime korraliku teoreetilise põhja, praktilisi ülesandeid oskasime ise lahendada. Kool tuli mulle küll väga kasuks, sain tublisti kindlust juurde.”
Tragi naine viis kohe pärast Mõdrikul Lääne-Viru rakenduskõrgkooli lõpetamist 2008. aasta sügisel oma dokumendid Tartusse maaülikooli sooviga omandada magistrikraad.
“See kool jäi kahjuks pooleli. Paraku ei suutnud ma tööd oma firmas ja õppimist kõrgkoolis kuidagi ühendada. Ööpäevas on ainult 24 tundi, sellest kippus kooliajal väheks jääma. Pingutasin, aga tundsin, et ei suuda lõpuni välja vedada,” tunnistas ta.
Juhendab töötukassa kaudu tulnud praktikante
Veera Aganitš võtab oma raamatupidamisfirmasse meelsasti ka töötukassast saadetud praktikante. Seni pole küll keegi nende hulgast veel oma firmat asutanud, kuid raamatupidajatena on tööd saanud paljud. Ja selle üle on juhendajal loomulikult hea meel.
Raamatupidamisteenuseid pakkuvaid suuremaid firmasid pole Jõgeval kuigi palju, sest neile ei jätku kliente. Kindlasti on ühe töötajaga väikefirmasid, kes peamiselt kodus töötavad.
Veera Aganitši hinnangul on suust suhu liikuv reklaam raamatupidamisfirmale parim. “Meil ei ole ka tänaval suuri reklaame. On oma kliendid, kelle hulgas nii suuremaid kui keskmise suurusega firmasid, ja me tuleme toime,” kinnitas ta.
Raamatupidamisfirmadel kiire aeg
Teadmiste ja oskusteta ise n-ö põlve otsas tänapäeval enam raamatupidamisega hakkama ei saa. Peab tundma maksuseadusi, tuleb osata täita kõikvõimalikke deklaratsioone, mida maksu- ja tolliamet nõuab. Sellepärast on hea, kui professionaal kõrvalt aitab või selle töö ära teeb.
Kõikides raamatupidamisteenuseid pakkuvates firmades on 30. juunini kiire aeg. Nimelt peavad eelmise majandusaasta aruanded just viimaseks juunikuu päevaks olema äriregistrisse jõudnud. Lisaaega läheb nendel ettevõtetel, kelle aruanne peab saama veel ka auditeeritud ehk aastaaruanne peab jõudma õigeks ajaks audiitori töölauale ning just tema ütleb alati viimase sõna. Veera raamatupidamisteenustel on oma kindel audiitor ja koostöö sujub kenasti. “Kui on sama inimene, siis tema teab ja tunneb meie kliente. Audiitoriks saada pole kerge, need inimesed peavad oma tööd ikka väga hästi tundma. Samuti on nende vastutus suur,” märkis Veera Aganitš.
Tuleb osata rutata ka aeglasemalt
Veera Aganitš on oma firma tööde kõrvalt mõnda aega ka Mustvee linnavalitsuse pearaamatupidaja olnud.Tema sõnul olid need kuud tõeliselt keeruline aeg.
“Ma ei saanud oma ettevõtet sinnapaika jätta,” ütles ta. “Palju oli neid hommikuid, kui alustasin kell neli Mustvees ja siis sõitsin Jõgevale. Tervis ütles üles, sattusin haiglasse. Mind on ka siit kontorist kiirabiga Tartusse viidud.”
Naine on juhtunust omad järeldused teinud. Ta leiab, et oma ettevõtet ei tohi ta käest lasta ja nüüd ruttab ta pigem veidi aeglasemalt.
Veera Aganitši elukäik
*Sündinud Vadi külas Lohusuu vallas Ida-Virumaal
*Õppinud Mustvee II keskkoolis
*Omandas Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetoolis kõrghariduse
*Alustas õpinguid maaülikoolis
*Abielus, kolme lapse ema
*Kaks täiskasvanud poega elavad iseseisvalt
*Üks poeg elab ja töötab Soomes
*Teine poeg on omandanud kõrghariduse ja töötab Tallinnas infosüsteemide arendajana
*Neljateistaastane tütar õpib Mustvee gümnaasiumis
*2005. aastal asutas firma Veera raamatupidamisteenused
*2008. aastal lõpetas Lääne-Viru rakenduskõrgkooli
*2012. aastal nimetas töötukassa Jõgevamaa osakond osaühingu Veera raamatupidamisteenused parimaks tööandjaks
*Alates 2012. aastast Mustvee linnavalitsuse liige
*Aastast 2014 Mustvee linnavolikogu eelarvekomisjoni liige
Aktiivne inimene, kes ütleb oma sõna sekka
Mustvee linnapea Max Kaur peab Veera Aganitšit tubliks emaks, kelle tegevus kodus, tööl ja ühiskondlikus elus on eeskujuks kõigile naistele. “Laste kasvatamise kõrvalt on Veeral jätkunud jõudu kõrghariduse omandamiseks ja oma ettevõtte asutamiseks. Veera Aganitš on ühiskondlikult aktiivne inimene, kes ütleb oma sõna sekka linna arengut puudutavates küsimustes.”
HELVE LAASIK
