Kuigi tänavu veebruari lõpu seisuga oli riigi maakatastrisse kantud 97,8 protsenti Jõgevamaal asuvast maast, oli Mustvee linnast katastris 36,2 protsenti ning Põltsamaa linnast 51,7 protsenti.
Mustvee linnavalitsuse liige Pavel Kostromin ütles, et Mustvee on tiheasustusala, kus majade alune maa on erastatud. Omanikuta maad on praegu reoveepuhasti piirkonnas ja Torma vallaga piirneva metsa lähedal. Mustvee linna piirist kuni reoveepuhastini tehakse tulevikus terviserada, kus rahvas saaks kepikõndi teha või joosta. See maa saab varsti munitsipaalomandisse. Torma valla piiri lähedale jääva metsa vastu on huvi tundnud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).
Kogu vaba maad ei saa oksjonile panna
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots ütles, et linnas on mitukümmend hektarit kunagi inimeste aiamaadena kasutuses olnud maad. Praegu on see maa riigi käes ning koostöös maavalitsuse ja PRIAga annab riik selle rendilepinguga põllumeestele kasutada.
Põltsamaal on viis parki, nendest ainult üks on linna omandis ja kinnistusse kantud. Loomulikult on linnas teelõike, mis samuti kinnistusse kanda tuleksid. Algatatud on detailplaneeringud maadele, kuhu linn rajab puhke- või spordialad. Protsessiga on alustatud ning linn soovib need maad saada munitsipaalomandisse.
Aiaotsa hinnangul ei saa kõiki vabu maid kohe oksjonile panna ning müüa, sest teatud arenguteks peab kohalikul omavalitsusel olema võimalik maad eraldada. Kõiki maid ei suuda omavalitsus kalli raha eest ka erasektorilt tagasi osta.
Jõgevamaal pole teist omavalitsust, kus on kasutatud koostöös riigi, omavalitsuse, ettevõtjatega hoonestusõiguse seadmist. Selveril, rattaklubil, noortekeskusel ning SOS lastekülal ja hooldekodul on taolise koostöö tulemusena Põltsamaal oma majad ning territooriumid.
Individuaalelamutega oli Põltsamaal mingil ajal samuti nii, et inimesed ei saanud ehitada, sest krundid olid kokku ostetud ning nende eest küsiti väga kõrget hinda. Ei olnudki kusagilt alustada. Riigi abiga sai linn maa munitsipaalomandisse ning seejärel oli võimalik ka inimestele krunte anda.
Aiaots nentis, et maa on ressurss, mida juurde ei tule. “Saaksime omavalitsusruumis ringi vaadata. Kui meil on ettevõtjaid, kes tahaksid laieneda ja kõrval on riigimaa, siis on see võimalik. Riigimaad ei pea viimase meetrini maha müüma,” rõhutas Põltsamaa linnapea.
Kui riik annab ettevõtluse jaoks maad, siis sellel peaks linnapea sõnul olema erihind, ei saa olla üks hind kõikide jaoks. Maa hind Tallinna lähedal, Põltsamaal või Võrumaal peab erinema. Esimese Eesti Vabariigi ajal määrati kindlaks tsoonid, need peaksid olema ka praegu. “Küsimus on arengutes, st kas midagi tehakse või ei.”
Kohalikud tänavad ja teed munitsipaalomandisse
Jõgeva maavalitsuse maatoimingute peaspetsialisti Anne-Ly Schasmini kinnitusel on enamik riigi maakatastrisse kandmata omanikuta maast jätkuvalt riigi omandis. See jäetakse edaspidigi riigi omandisse ning kas müüakse, renditakse või jäetakse riigi reservmaaks.
Tema kinnitusel moodustab enamiku Põltsamaa ja Mustvee linnas ning Kasepää vallas munitsipaalomandisse jäetavast maast tänavate alune ja nende teenindamiseks vajalik maa. Kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks (nn riba erastamine) on eelnevalt vaja kohalikud teed ja tänavad munitsipaalomandisse võtta, sest enamik maaribadest jäävad tänava ja kinnistu vahele.
“Käesolevaks ajaks on erastamise ja tagastamise osatähtsus tühine,” märkis Schasmin.
Reformimata on veel jätkuvalt riigi omandis olev maa, kuigi osaliselt on paljudel juhtudel juba eeltööd tehtud. “Jätkuvalt riigi omandis olevad maad jäetaksegi pidevalt riigi omandisse, kuid sellega ei kiirustata, sest riik peab eelnevalt otsustama, kas jätta maa riigi reservmaaks või moodustada katastriüksused võõrandamiseks või rentimiseks. Samuti takistab maareformi lõpetamist teatud kohalike omavalitsuste aktiivsus maa munitsipaliseerimisel, kus tänavate alune maa on siiani munitsipaalomandisse taotlemata,” rääkis maavalitsuse maatoimingute peaspetsialist.
“Hoonestusõiguse seadmisel on peamiseks kitsaskohaks hoonete omanike tuvastamine. Paljud endised omanikud on surnud, pärijad ei ole aktiivsust üles näidanud või nad puuduvad teadaolevalt üldse. Hoonete ehituslik seis on küsitav (palju on ka juba lagunevaid hooneid, mis tuleks enne ehitisregistrisse kandmist korda teha, kuid ei ole teada, kellele need kuuluvad. Pärimistoimingute avamine notaris pärijate kindlakstegemiseks nõuab kohalikelt omavalitsustelt rahalisi väljaminekuid.”
HELVE LAASIK
