Kui politseil tuleb sekkuda peretülidesse, selgub tihtipeale, et üheks osaliseks konfliktis on alkohol. Samamoodi mängib alkohol olulist rolli rasketes liiklusõnnetustes ning muudes süütegudes. Et muuta ümbritsev keskkond turvalisemaks, tuleks ehk igaühel mõelda, mida alkoholi tarvitamine endaga kaasa toob ja kuidas saaks igaüks meist kaasa aidata, et kodukohas oleks hea elada.
Pea veerandi lähisuhtevägivalla juhtumitest moodustavad need, kus vägivallatsetud on kas laste suhtes või nende juuresolekul. Eestlaste alkoholitarbimist iseloomustavad suured kogused ning tihtipeale ei anta endale hiljem päris täpselt aru, mida joobnuna korda saadeti.
Alkoholi tarvitamine jätab jälje mitte ainult tarvitajale, vaid ka tema lähedastele. Eriti raskelt mõjub see lastele, kelle jaoks on vanemad eeskujuks ja kellelt oodatakse tuge. Raske on nõuda lastelt korrektset ja viisakat käitumist, kui kodus esineb pidevat alkoholi tarvitamist ja vägivalda. On väga oluline, et vägivalla ilmnemisel sekkuks naabrid või sugulased ja sellest politseile või kohalikule omavalitsusele teada annaks.
2012. aasta algusest kuni tänavu aprilli keskpaigani on Jõgevamaal registreeritud kokku 764 lähisuhtevägivalla juhtumit, mida on siinset rahvaarvu arvestades palju. Lähisuhtevägivalla alla kuulub nii füüsiline, seksuaalne kui ka vaimne vägivald. 95 protsenti juhtumitest leiab aset siis, kui vähemalt üks tüli osapool on tarvitanud alkoholi. Lähisuhtevägivald on jätkuvalt politsei üheks prioriteediks, kuna varajane sekkumine aitab ära hoida selle süvenemist, kordumist ja võimalikke raskeid tagajärgi.
Alkohol ja liiklus kokku ei sobi
Enamasti ei ole inimeste käitumine pärast alkoholi tarvitamist enam adekvaatne ning raskete rikkumiste toimepanemise tõenäosus on märksa suurem. Eriti suurt ohtu kujutavad endast mootorsõidukijuhi. Sageli saame meediast lugeda, et just joobes juhi süül on liikluses hukkunud inimene. 2012. aasta 1. jaanuarist kuni 17. aprillini käesoleval aastal on juhtunud joobes juhi osalusel 203 liiklusõnnetust, kus sai vigastada kokku 118 inimest, neist 10 hukkus. Traagiliste sündmuste ärahoidmiseks saame me aga ise väga palju ära teha. Alkoholi tarvitanud inimest tuleb rooli taha istumisel kindlasti takistada – selgitada ja veenda. Kui see oma jõududega ei õnnestu, siis teavitada probleemsest isikust politseid. Üha enam laekub kodanikelt politseile teateid võimalikest joobes juhtidest tänavatel ja maanteedel ning tänu sellistele teadetele on liiklusest kõrvaldatud mitmeid ohtlikke juhte ja seeläbi hoitud ära raskeid õnnetusi.
Suureks probleemiks on jätkuvalt alkoholi tarvitamine avalikus kohas. Möödunud aasta 1. juulist hakkas kehtima korrakaitseseadus, mis ei keelanud avalikus kohas alkoholi tarbida. Tänavu jaanuaris aga jõustus seadusesäte, mis omakorda selle uuesti keelab. Paraku ei ole aga paljud sellest teadlikud ning seetõttu pannakse jätkuvalt toime sellesisulisi süütegusid. Tasub ka mõelda, millist eeskuju annab avalikus kohas alkoholi tarvitamine lastele ja noortele, kellel see märkamata ei jää.
Iga inimene peaks enda jaoks läbi mõtlema, kus ja millal on alkoholi tarvitamine kohane ning mil viisil mõjutab tema käitumine lähedasi ja teisi kaaskodanikke. Turvalise keskkonna loomiseks peaks igaüks vaatama enese sisse ja mõtlema, mida saan mina teha ja kui palju on minul võimalik selleks panustada. Turvalisust saame luua koostöös, mistõttu on väga oluline, et süütegudest politseile kohe teada antaks.
STEVEN KAIO, politseipraktikant