Praegu on meie jaoks üsna kitsad ajad. Kõige tõsisemaks probleemiks on mitmete investeeringute seiskumine. Piimahinnaga pole olukord just roosiline. Samas tean, et kui inimesed suvepuhkustelt tagasi tulevad ja koolid taas tööd alustavad, võib loota piima tarbimise kasvu. Siis ehk hakkab toimima ka mõistlik kaubavahetus.
Kokkuostuhindade osas ei tasu kiiret tõusu loota. Interventsioonikokkuostu tulemusena on turul ülearust kaupa vähemaks jäänud ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) bürokraatiast tuleneva 120- päevase raha ootamise aja oleme ka kenasti üle suutnud elada. Nüüd peaks igal kuul hakkama interventsioonikokkuostu piimaraha laekuma. EL on pikendanud interventsioonikokkuostu järgmise aasta veebruarini. Üldiselt peetakse seda praegu veel projekti staatuses olevat otsust üsna kindlaks. Kui Euroopas on piimavarumise kõrgperiood olnud juuli lõpp, siis tänavu langes see aeg paari nädala võrra varasemale ajale.
Investeeringuteks laenu võtta pole võimalik
Minule teada oleva info kohaselt on ka Saksamaal paljud väiksemad piimatootjad lõpetanud tootmise, mis tõestab, et piimatootmisega esineb tõsiseid probleeme kogu Euroopas. Kui septembris-oktoobris piima kokkuostuhinnale lisa ei tule, siis mina julgen ennustada, et ka Eestis on osa piimatootjatest sunnitud tegevuse lõpetama. Kui veel aasta tagasi maksti tootjale piimaliitri eest 4,6 krooni, siis praegu on kokkuostu hind vähemalt pooleteise krooni võrra madalam.
Eestis on tõsiseks probleemiks, et piimatootjad omavad küll piima töötlemise ettevõtteid, ent ei ole osalised suurtes kaubanduskettides. Seetõttu dikteerivad kaubandusettevõtted ka suures osas piima hinna.
Kui paljudel tootjatel on probleeme laenudega, siis meie oleme õnneks oma laenuhalduritega kenasti hakkama saanud, sest oleme nendega raha tagasimaksmisel alati mõistliku lahenduse leidnud. Kurb on lihtsalt tõsiasi, et investeeringuteks pole hetkel võimalik laenu võtta. Meil oleks vaja lõpetada silohoidlate rekonstrueerimine, millest poole suutsime teoks teha ülemöödunud aastal Samuti tahaksime valmis ehitada tahkesõnniku hoidla.
Rekonstrueerimist vajab veel üks laudahoone.
Kindlustunnet lisab meile teadmine, et põllutehnika osas on meil kõik hädavajalik olemas.
Võtsime ühe töötaja juurde
Erinevalt mitmetest teistest asutustest ja ettevõtetest, pole me pidanud oma töötajaid koondama. Seadusest tulenevalt ja tagamaks töötajatele ette nähtud puhkepäevi, oli meil tarvis tänavu kevadel isegi üks töökoht juurde luua ja seda me ka tegime. Juhtus nii, et varem polnud tööjõuturul sobilikku töötajat.
Järgmise aasta algusest peaksid hakkama kehtima karmistunud nõuded sõnnikumajanduses. Meie investeerisime kuus miljonit krooni lägahoidlatesse ning läga laotusseadmetesse.
Need põllumajandustootjad, kes sõnnikumajandusse siiani vajalikke investeeringuid teoks pole teinud, neid ka lähiajal enam teha ei suuda. Vähemalt osa neist peavad tegevuse lõpetama.
Kui meie poleks õigel ajal endale uut laudakompleksi rajanud ja sõnnikumajandust korda teinud, siis oleksime ka ise pidanud tegevuse lõpetama. Praeguse ligi tuhandepealist karja omades, mille seas on umbes 500 lüpsilehma, elame me rasked ajad kindlasti üle.
iii
TOIVO KENS, OÜ Viraito juhataja
