“Eestlastel on pahatihti kombeks vinguda ning kõigis oma hädades teisi süüdistada. Tegelikult tuleb elule kõigepealt palju anda, alles siis hakkad ka midagi tagasi saama,” usub Ailer Mõtsar, kes asus möödunud aasta lõpus juhtima Saare valla aktiviseerimiskeskust ja Kalevipoja Koda.
Ailer Mõtsar peab end lõunaeestlaseks. Tema isa on pärit Põlvamaalt Süvahavva külast, mis tänu Kanal 2 teleseriaalile ja Indrek Hargla raamatule müstilise paiga maine omandanud. Seal möödusid Aileri mitu lapsepõlveaastat ning paljud hilisemadki suved. Koolis on ta käinud siiski enamasti Tartus. Pärast kommertsgümnaasiumi lõpetamist tudeeris ta aasta ülikoolis õigusteadust, siis läks aga aega teenima Kuperjanovi pataljoni miinipildujapatareisse.
“Minu eakaaslaste seas oli tollal auasjaks pigem ajateenistusest mööda laveerimida, aga mina ei kahetse, et ma kaitseväes ära käisin. Mulle tundub, et viimasel ajal on noortes rohkem patriotismi ja kaitseväkke minnakse meelsamini,” ütles Ailer Mõtsar.
Pärast ajateenistust õppis ta veel aastakese õigusteadust, ent siis astus Eesti Euroopa Liitu ning eestlaste avardunud töövõimalused innustasid Ailerit koos ühe sõbraga maailma avastama minema. Nad kinnitasid kanda Inglismaal ning tegid kõiki töid, mille agentuur neile välja pakkus. Ailer lõi Hunt Kriimsilma igatahes suurelt üle: aasta jooksul pidas ta 12 erinevat ametit, neist mõnda ainult ühe päeva.
Raha maksti Inglismaal tegelikult päris hästi ja rõivad olid nii odavad, et nädala palgaga oleks võinud terve garderoobi välja vahetada. Aga pikalt niimoodi rabada ei jõua. Ja kui sul miski kehvasti läheb, siis ei huvita see seal mitte kedagi: inglased on suhteliselt reserveeritud inimesed. Pere ja sõprade toetusest oled võõrsil ka ilma.
“Jõudsin otsusele, et minu sündimisel Eestisse oli olnud ilmselt ikkagi mingi sügavam tagamõte ja tulin aasta pärast kodumaale tagasi. Samas kinnitan, et vahepeal tasub laias ilmas maailmapilti avardamas käia, muidu jääb mõte liiga kitsasse ringi kinni,” ütles Ailer.
Kodumaal sai temast ASi Excellent Grupp müügikoordinaator. Excellent Grupp oli ja on praegugi Eesti üks edukamaid väikeettevõtteid, mis tegeleb jalanõude Eestisse ja veel mitmesse Ida-Euroopa riiki toomisega. Selles firmas kujunesid tööpäevad väga tihedaks.
“Mõnikord, kui ülemus ja üksiti firmaomanik tahtis mulle veel mõne ülesande anda, tegin märkmiku lahti ja näitasin talle, et mul pole vastava päeva plaanis lihtsalt enam ühtegi vaba kohta,” meenutas Ailer. “Tööleping oli mul sõlmitud aasta peale ja kuna minu ja firmaomaniku iseloomud ei sobinud, läksidki meie teed lahku. Aga jõudsin selle aasta jooksul mõista, kui palju tööd on vaja teha selleks, et üks edukas firma üles ehitada.”
Sprint ja maraton
Ka Ailer otsustas eraettevõtluses kätt proovida. Firmal, mille ta asutas, oli algselt plaanis veeatraktsioone pakkuma hakata, aga lõpuks kujunes sellest välja hoopis rannavalvefirma. Selgus nimelt, et mõned omavalitsused vajavad rannavalveteenust. Aileri firma hankis turvalitsentsi ja pakkus vahepealt rannavalveteenust suisa kolmes rannas: Peipsi-äärses Kauksi rannas ning Elva ja Pühajärve rannas. Ent siis tuli masu ja Kauksi randa haldav Iisaku vald ütles teenusest ära. Samal ajal oli firma päris suured investeeringud teinud.
“Päästevaldkonnas on üldse keeruline kasumlikku äri ajada,” ütles Ailer.
Selle valdkonnaga on ta seotud praegugi, aga vabatahtlikuna. Aastaid kuulus ta Toila vabatahtlikku merepäästeüksusse, nüüdseks on ta “üle kolinud” Kuremaa vabatahtlike järvepäästjate sekka.
“Mul on hea meel, et vabatahtlikkusel põhinev mere- ja järvepäästesüsteem on Eestis hästi käima läinud,” ütles Ailer ja lisas, et päästevaldkonnas tegutsevad tema meelest keskmisest idealistlikuma maailmavaatega inimesed.
Jõgevaga on Ailer Mõtsar seotud 2008. aasta juunist, mil ta asus tööle Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) projektijuhina. See on tema tööalases biograafias senini kõige pikemalt (viis ja pool aastat) peetud ja kõige õpetlikum amet.
“Erasektorist avalikku sektorisse tulles tajusin tempode erinevust,” sõnas Ailer. “Erafirmas jooksid päev otsa justkui sprinti, nüüd tuli aga maratonile ümber spetsialiseeruda. Arendustegevus on pika vinnaga, sest raha taotlemine ja projekti teostamine võtavad päris palju aega. See, et ma oma töö tulemust kohe ei näe, oli minu jaoks algul harjumatu ja häiriv, aga aja jooksul õppisin kannatlikum olema.”
Üks esimesi Aileri juhtimisel teoks tehtud projekte aitas näiteks Jõgevamaa ettevõtjatele Hiina-reisi korraldada. Kui JAEKi tööle minnes oli Ailer päris suur idealist, siis ajapikku hakkas ta tundma, et väikse mutrina suures süsteemis tegutsedes pole tal nii palju hoobasid asjade liigutamiseks, kui ta tahaks. Ühel hetkel hakkas talle ka tunduma, et sellel töökohal pole tal enam midagi uut õppida, ning ta lahkus. Kaasa võttis ta kogemuse, kuidas avalik sektor toimib, ning oskuse projekte kirjutada.
Viisteist vaba tundi
Juba siis, kui Ailer JAEKis töötas, võtsid tema ja ta elukaaslane Liisu Tähe vastu otsuse Tartust Jõgevale kolida.
“Et mul polnud vaja enam Tartu ja Jõgeva vahet sõita, jäi mulle kätte viisteist vaba tundi nädalas ning tänu sellele sündis Jõu ja Tervise Selts,” ütles Ailer.
Kõigepealt hakkas mees ise korralikult trenni tegema ning raamatutest ja mujalt sellealaseid teadmisi ammutama. Põhjust selleks oli, sest kehakaal oli 95 kiloni tõusnud ja selg häda tegema hakanud. Ilmnes, et treenimiseks on Jõgeval palju paremad võimalused kui Tartus. Kui ülikoolilinna jõusaalides tuleb selleks, et üht või teist masinat kasutada saada, alatasa järjekorras oodata, siis Virtuse jõusaalis tundis Ailer end kui oma erasaalis, kus vahendid üksnes tema päralt. Tasapisi kogunes teadmisi ja kogemusi nii palju, et Aileril ja Liisul tekkis soov neid kaaslinlastele edasi anda. Nii lõidki nad 2012. aastal MTÜ Jõu ja Tervise Selts ning kutsusid inimesi treeningutele.
“Esimesse trenni tuli kolm inimest, järgmisesse kaks, siis aga hakkas arv vähehaaval, ent järjekindlalt tõusma,” meenutas Ailer. “Praegu on akiivseid trenniskäijaid kuuekümne ringis. Põhilised asjad, millega me tegeleme, on lihashooldus ja rasvapõletus. Enamik inimesi käib treenimas kaks korda nädalas ja tund korraga. Selle aja jooksul jõuab korralikult üle käia kõik lihased.”
Õhtused trennid toimuvad Jõgeva põhikooli spordimajas ehk endises lasketiirus, viimaselt ajal pakutakse aga Piiri tänava koolimaja tagusel staadionil ka varahommikuse intensiivtreeningu võimalust. Põhikooli spordimajas on nüüd olemas kõik treeninguteks vajalikud vahendid.
“Algul käisin trennis nagu kass poegadega: tassisin kodunt vahendeid kaasa — nii umbes kolmekümne kilo jagu. Tänu koostöös linnavalitsusega ellu viidud projektile ja mitmetele toetajatele on nüüd vahendeid ja raskusi piisavalt,” ütles Ailer. “Lihaste eest hoolitsemine on investeering tulevikku. Selle tõelised tulemused ilmnevad aastakümnete pärast, kui praegused nooremas ja keskeas trenniskäijad avastavad, et on oma eakaaslastele muret tegevatest liikumisprobleemidest priid.”
Jõu ja Tervise Seltsi treeningutel käijad maksavad kuutasu, ent treenerid pole sellest endale palka senini veel välja maksta lasknud. Kogu raha on investeeritud treeninguvahenditesse ja koolitusse. Möödunud nädalal õnnestus Aileril näiteks osaleda Charles Poliquini Tallinnas läbi viidud koolitusel. Selle kehakompositsiooni alal maailma üheks juhtivamaks spetsialistiks tõusnud mehega kohtumisest oli Ailer ammu unistanud. Tänavu loodab ta veel Inglismaale oma teadmistele lisa hankima minna.
“Jõu ja Tervise Seltsis tegutsemine on minu viis anda maailmale tagasi midagi sellest, mida maailm mulle on andnud,” sõnas Ailer Mõtsar.
Kui vahepeal oligi tema tegevuse põhiliseks väljundiks Jõu ja Tervise Selts, siis möödunud aasta novembris asus ta juhtima Saare valla kultuuri- ja turismikeskust Kalevipoja Koda, detsembris aga ka Saare valla aktiviseerimiskeskust. Kahe sihtasutuse juhtimise koondamine ühe inimese kätte on omamoodi eksperiment. See, et ühes ametis tuleb Kääpal ja teises ametis Voorel viibida, pole probleem, sest vahemaa on väike.
Kalevipoja Kojas seisab kõige suurema ülesandena ees Kalevipoja muuseumi nüüdisajastamine piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmest saadava enam kui miljoni euro suuruse toetuse abil. Tänavu sügiseks on vaja koostada projekti eelarve, lähteülesanded ja eskiisid, pidada läbirääkimised tööde teostajatega jne.
“Kui praegu on Kalevipojaga seotul muuseumis suhteliselt väike osakaal, siis uuendatud muuseumis on Kalevipoeg põhiteema. Kalevipoja lugu aitavad seal tutvustada ka mitmesugused põnevad atraktsioonid. Nende väljatöötamisel tuleb meile appi Tartu Ahhaa keskuse meeskond. Uue ekspositsiooni rajamine ei tähenda aga, et praegu muuseumis väljas olevad asjad kolikambrisse rändaksid. Sama projekti raames on plaanis korda teha vana vallamaja ja paigutada kodulooline ekspositsioon sinna,” ütles Ailer Mõtsar.
Segaduste aasta
Uuendatud muuseum võiks uksed avada umbes kahe aasta pärast. 2016. aasta saab aga olema suurte segaduste aasta, sest muuseumimajas algavate ehitustööde tõttu tuleb leida uus koht nii muuseumi varadele kui ka muuseumimajas paiknevale raamatukogule. Mõelda on vaja ka sellele, kuidas Kääpale rajatud seiklusparki jätkusuutlikumale teele suunata ning kuidas rahvamaja hoonet värskendada: kui muuseum uue kuue saab, torkab kõrval asuv väsinud ilmega rahvamaja kohe halvas mõttes silma.
“Kui kõik need asjad korda saavad, siis on minu töö Kalevipoja Kojas tehtud,” arvas Ailer.
Aktiviseerimiskeskuses on tema ülesanne mõnevõrra lihtsam: seal tuleb olemasolevatele ruumidele otstarbekas funktsioon ja maksimaalne kasutus leida. Lähiajal tahetakse näiteks kolida avatud noortekeskus aktiviseerimiskeskuse kolmandalt korruselt esimesel korrusel asuvasse endisesse puutöökotta, millel on eraldi sissekäik, koridor ja WC. Puutöökoja seadmed, mis on küll korras, ent moraalselt mõnevõrra vananenud, üritatakse maha müüa ning saadud raha eest noortekeskuse tulevased ruumid korda teha.
Kui kunagi viidi kõnealuses hoones mitme omavalitsuse koostöös ellu töötute aktiviseerimisega seotud projekte, siis nüüd on see kujunenud põhiliselt piirkonna kultuuri- ja terviseettevõtmiste paigaks, kus on tegutsemas ka mõned rentnikud.
“Kohvik läks just uue rentniku kätte ning avab remonditud kujul uksed mais,” ütles Ailer Mõtsar. “Üldse tahaks see maja natuke rohkem armastust ja hoolitsust, kui sellele viimastel aastatel on jätkunud. Ja sealsetesse tegemistesse oleks vaja uusi suundi tuua.”
Küsimusele, kas ta kohalike inimestega on nüüdseks juba tuttavaks saanud, vastas kahe sihtasutuse juht, et vähemasti tema on enda meelest kõigile selleks võimaluse andnud. Nii Voorel kui ka Kääpal viidi selle aasta algul nimelt läbi rahvakoosolek. Voorel tuli kokku üllatavalt palju inimesi — 34 — ning seal on välja kujunenud juba kultuuri nõukoda. See saab võimaluse kaasa rääkida näiteks tuleva aasta kultuurieelarve koostamisel. Kääpal oli rahvast vähem koos, aga seal käib tegelikult vilgas kultuuritegevus. Eile sai sealses rahvamajas näiteks alguse kohtumisõhtute sari “Meie inimesed”, mille esimeseks külaliseks oli eelkõige teatrialaste ettevõtmistega tuntuks saanud Mati Tikk. Kohtumisõhtu kasvas sujuvalt üle kinoklubi õhtuks: näidati uut eesti filmi “1944”.
“Minu jaoks on kõige olulisem, et oleksin kogu aeg liikumises, arengus, et ei jääks oma mõtetega kuhugi kinni. Ma ei taha raisata, nagu paljud teised, aega vingumise ja teiste, näiteks naabri, ülemuse või valitsuse süüdistamise peale. Ma tean, et kõigepealt tuleb elule palju anda, siis alles on lootust midagi ka tagasi saada,” sõnas Ailer Mõtsar. “Kui mõni trenniskäija näiteks ütleb, et tunneb end palju paremini kui varem, siis on see minu jaoks päris suur tasu tehtu eest.”
Ailer Mõtsari elukäik
* Sündinud 24. jaanuaril 1982
* Lõpetanud 2000. a Tartu Kommertsgümnaasiumi ja õppinud mõnda aega Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.
* 2001/2002 teenis aega Kuperjanovi pataljonis.
* 2003 OÜ Greenwhite müügijuht ning OÜ Avatar Advertising turundus- ja müügijuht.
* 2004-2005 töötas mitmes Inglismaa logistikakeskuses.
* 2006-2007 ASi Excellent Grupp müügikoordinaator.
* 2007. aastast OÜ Matey Grupp omanik.
* 2008-2014 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultant.
* 2012. aastast MTÜ Jõu ja Tervise Selts juhatuse liige
* 2014. a novembrist SA Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda juhatuse liige.
* 2014. a detsembrist SA Saare valla aktiviseerimiskeskus juhatuse liige
Kersti Kurvits, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultant, endine kolleeg:
Aileriga oli väga tore koos töötada, sest ta on konkreetne ja sõnapidaja inimene, kes vähem räägib ja rohkem tegutseb. Tema juhtimisel said teoks mitmed noorte ettevõtlikkusega seotud projektid. Ta sobis noortega tegelema, sest noore inimesena mõistis ta neid hästi. Aileri tegemisi arendus- ja ettevõtluskeskuses jäävad meenutama näiteks maakonna välikaardid ja mini-areenad.
Aileriga oli põnev suhelda, sest tema mõttemaailm ja elufilosoofia on tavalistest mallidest erinev ning ta loeb sellist kirjandust, mis tavainimesele kätte ei puutu. Eriti palju teab ta mitmesugustest treeningumeetoditest ja dieetidest, ent tal on üldse lai silmaring. Ja veel: kui tavaliselt kolitakse ikka Jõgevalt Tartusse, siis Ailer tegi vastupidi: kolis Tartust Jõgevale, sest leidis, et siin on turvaline ja rahulik ning piisavalt võimalusi oma vaba aega sisustada.
RIINA MÄGI
