Talunikud leiavad, et alates tulevast aastast maksimaalselt sajapealiste lehmakarjade omanikele makstav riiklik toetus kuni 1000 krooni kuus lehma kohta ei võimalda investeeringuid, kuid on siiski piimakarjapidamise jätkamisel abiks.
Võimaluse täiendava toetuse maksmiseks väikeste karjade pidajatele annab Euroopa Nõukogu määrus, mis lubab alates 2010. aastast maksta Eestile eraldatavatest toetustest kuni kolm protsenti piimatootmise püsimajäämiseks keerulisemates piirkondades. Põllumajandusministeeriumi andmetel on Eestis 1200 omanikul arvel 100 000 lüpsilehma ja kuni sadat lehma peab 960 põllumajandustootjat. Seega peaks täiendavat toetust saama pisut enam kui 80 protsenti lehmapidajatest. Kava kohaselt saab kuni viiekümne lehma pealt toetust tuhat krooni ning sellest piirist iga järgmise lehma pealt kehtestatakse toetussumma suuruseks 800 krooni.
Aitab hinge sees hoida
Eesti Tõuloomakasvajate Ühistu aretusspetsialisti Piret Saare sõnul on Jõgevamaal väikeste karjade arv iga aastaga vähenenud. “Jõudluskontrolli andmetel peetakse meie maakonnas kuni sadat lehma ligi 73 protsendis piimakarjadest,” märkis ta.
Põltsamaa vallas Väike-Kamari külas asuva Liivoja talu perenaine Urve Hermaste lootis, et uus toetus võimaldab piimakarjapidamisel siiski ka järgmisel aastal “hinge sees hoida”.
“Mul on praegu 14 lehma, mis arvatavasti on üks väiksemaid piimakarju Jõgevamaal. Määruse järgi peaks meie majapidamine saama 14 000 krooni kuus. See tagasihoidlik raha kulub igapäevasteks majanduskuludeks, kuid ei võimalda tootmist arendada. Näiteks oleme kavatsenud osta nüüdisaegse piimajahuti, see pole aga praegu kindlasti võimalik,” märkis Hermaste.
Jõgeva vallas Palupere külas Reinu talus peetakse 17-pealist lüpsikarja. “Ma olen toetuse kehtestamisega kursis. Kui veidi analüüsida ja mõelda, peaks iga piimaliitri kohta10 senti toetusraha tulema. Midagi sellest kindlasti kasu on,” ütles peremees Jaan Allingu.
Pajusi vallas Kauru külas paikneva Suureaia talu perenaine Sirje Ali leidis, et arvestades suuri majandusraskusi, vajaksid põllumajandusega tegelevad väikeettevõtjad täiendavat toetust juba tänavu. “Oma talus kasutasime tänavu ka PRIA-st saadud toetust, mis võimaldas kuidagi toime tulla,” lausus talunik, kellel majapidamises viiskümmend kaks lehma.
“Toetusi plaanides võiks riik võtta arvesse ka talupidajate ränka tööd ja vaeva. Paljud meist ei saa lubada endale puhkepäevi, rääkimata puhkusest. Mõistagi pole väiketootjad üksi kannatajad. Kindlasti on praegu väga keeruline olukord ka suurematel põllumajandusfirmadel,” lisas Sirje Ali.
Pool kvoodist tuleb täita
Täiendava toetuse saamiseks peab piimakarjapidaja omama tootmiskvooti ning täitma sellest taotlemise aastal vähemalt poole. “Kvoote on kahte liiki. Üks määrab koguse, mis
tuleb müüa piimatööstustele, teine kajastab aga otse tarbijale müüdava piima hulka. Ent tarbijale, näiteks lasteaedadele ja koolidele müüa on üsnagi keeruline, meie müüme piimakombinaadile. Vastava kvoodi oleme praeguseks täitnud 102 protsenti,” rääkis Liivoja talu perenaine Urve Hermaste.
Jaan Allingu sõnul suudetakse ka Reinu talus vajalik kvoot täis saada. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup on öelnud, et täiendavat toetust hakatakse väikeste karjade omanikele maksma ka põhjusel, et nemad võivad võrreldes suurtootjatega piimatööstustelt kuni krooni võrra vähem raha saada.
“Meie müüme piima E-Piimale, kus peaks küll ühistusse kuuluvatele väike- ja suurtootjatele piima eest võrdset hinda makstama,” lausus Suureaia talu perenaine Sirje Ali. Talunik Jaan Allingul on aga teatud kartus, et kui väiketootjad uut toetust saavad, võivad piimatööstused seda lisaraha arvesse võtta ning seetõttu neile piima eest vähem maksma hakata.
E-Piima nõukogu liikme Toivo Kensi sõnul selles firmas piima eest tasu maksmisel suur- ja väiketootjatel vahet ei tehta ja sama suunda jätkatakse ka tulevikuks. “Kõik meie ühistu liikmed saavad piimaraha ühesuguse arvestuse põhjal ja sellest rahast võtame kõigil maha ühesuguse summa ka veokuludeks,” ütles ta.
“Rääkides väiketootjate suurematest muredest võrreldes suurtootjatega, peab põllumajandusministeerium suuresti silmas valimiseelseid poliitilisi eesmärke,” lisas Toivo Kens.
„Praegu on tõeliselt keerulised olud kõikidel põllumajandustootjatel ja igasugune toetus põllumajandusele on abiks maaettevõtluse kui inimeste tööga kindlustaja ja omavalitsuste tuluallika püsimajäämiseks. Toetuste ja teistegi valdkondade käsitlemisel vajaksid aga mõisted suurtootja ja väiketootja senisest täpsemat määratlemist,” on Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu nõukogu esimehe Lembit Paali seisukoht.
Väikepiimatootjate toetus
*Euroopa nõukogu määrus lubab alates 2010. aastast kuni kolm protsenti Eestile eraldatavatest toetustest maksta piimatootmise püsimajäämiseks keerulisemates piirkondades.
*Põllumajandusministeeriumi andmetel on Eestis 1200 omanikul arvel 100 000 lüpsilehma.
*Kuni sadat lehma peab 960 põllumajandustootjat.
*Täiendavat toetust peaks saama pisut enam kui 80 protsenti lehmapidajatest.
*Kava kohaselt saab kuni viiekümne lehma pealt toetust tuhat krooni lehma kohta.
*Sellest piirist iga järgmise lehma pealt kehtestatakse toetussumma suuruseks 800 krooni.
Jõudluskontrolli andmetel peetakse meie maakonnas kuni sadat lehma ligi 73 protsendis piimakarjadest.
iii
JAAN LUKAS
