Neljapäeval Mustvee kultuurikeskuses peetud noorte omaloomingufestivalil “Folkloor ja tänapäev” esinesid tantsu-, laulu- ja näitemänguharrastajad Mustvee gümnaasiumidest ning kultuurikeskuse huvialaringidest. Esinemisteks valmistumisel oli oluline roll nii juhendajate soovitustel kui ka etlejate initsiatiivil.
Moodne muinasjutt
Festivalil esinemisnumbreid teadustanud Mustvee kultuurikeskuse rahvakultuurispetsialist Tiia Tarto toonitas, et mõisted folkloor ja tänapäev põimuvad omavahel väga hästi. “Kunagi ammu loodut nimetatakse tänapäeval folklooriks ja paljutki tänapäeval loodut hakatakse ehk saja aasta pärast folklooriks kutsuma,” ütles ta. Esimesed etteasted olid tantsuklubilt “Stiil”.
Mustvee vene gümnaasiumi õpilaste kava koosnes kolmest numbrist: vene rahvalaulust, vene rahvatantsust ja kantritantsust. Sama kooli tütarlaps Dajana Kononova esitas laulu “Maakera pöörleb”, mille sõnade autor on Sergei Jessenin. Mustvee gümnaasiumi õpilased lõid festivalil kaasa isetegevuskavadega “Loovtants” ja “Varjuteater”.
Mustvee kultuurikeskuse teatrikoja “Peeglike” neiud ja noormehed lugesid luuletusi. “Peeglikese” trupp esitas ka näidendi “Lõpp hea, kõik hea”, mis kujutab endast “Punamütsikese” muinasjutu nüüdisajastatud varianti. Kasutatakse mobiiltelefone ja tahvelarvuteid, hunt leiab vanaema kodu üles salaja Punamütsikese mobiiltelefoni GPSi kasutades.
Üllatusesinejateks oli tantsuklubi “Stiil” võistlustantsupaar Aleksei Kartašov ja Dani-Nicole Kuusk. Lõpuks vaadati videofilmi Mustvee noorte osalemistest folkloorifestivalidel alates 2005. aastast kuni tänaseni. Film tekitas mõtte, et kui ühed kultuuriharrastajad on saanud täiskasvanuks, siis samasuguste hobidega tegelejaid tuleb alati juurde.
Mustvee linnapea Max Kaur ja Mustvee kultuurikeskuse juhataja kohusetäitja Laidi Zalekešina kinkisid lilled tänuks juhendajatele Hele Siilakule tantsuklubist “Stiil”, õpetajatele Rimma Viktorenkole ja Svetlana Zulinale ning Natalja Rakša-Kruusile Mustvee vene gümaasiumist, Annely Soosaarele Mustvee gümnaasiumist ja Valentina Jazõkovale Mustvee kultuurikeskusest. “Meeldis, et kasvav põlvkond kindlustab järjepidevuse sajanditevanustele kultuuritavadele Peipsi pealinnas, mis on Euroopa Liidu idapiiril väravaks lääne tsivilisatsioonile,” märkis linnapea. Max Kaur ja Laidi Zalekešina tänasid ka publikut keskendunud ja südamliku kaasaelamise eest.
Esines üle 70 lapse
“Festivali lavakujunduses kasutati rahvakultuuri sugemetaga ornamentikat. Kujunduselemendiks olnud kaheksakand oli aga kasutusel meie esivanemate rahvariiete mustrites, tegemist on kaitsva märgiga,” lausus Tiia Tarto.
Festivali lavastaja, Mustvee kultuurikeskuse kunstilise juhi Valentina Jazõkova sõnul esines festivalil üle seitsmekümne lapse ja noore. “Sellised festivalid on meie linnas kujunenud traditsiooniks. Tänavuse kava ettevalmistamisel andsime esinejatele võimaluse piisavalt palju omaloomingulist initsiatiivi näidata. Nii tõid etlejad välja ka oma tõlgenduse pärimuskultuurist. Mõned lapsed, kes on seni esinenud vaid koolipidudel, said festivalil esimese kogemuse n-ö suurel laval, märkis kultuuritöötaja. Festivali toetas Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp.
JAAN LUKAS
