Voorel astelpajuistandust pidav Vello Kana koristas mullu sügisel kahel kolmandikul istandusest marjad lõikemeetodil, mis tähendab seda, et marjad lõigatakse koos okstega põõsalt maha, pakitakse kastidesse ning viiakse külmhoonesse -35 kraadi alla. Lõikemeetodi ainukeseks miinuseks on see, et järgmisel aastal need põõsad saaki ei anna, vaid kasvatavad uinuvatest pungadest uut võra, millel on võrseid mitu korda rohkem kui enne lõikamist. Lõikemeetodil korjatud marjad on väga kvaliteetsed, tööjõudu kulub vähem ja saagi koristamine läheb kiiresti.
Masinaga ja käsitsi korjati möödunud sügisel kolmandik saagist ja sellel osal istandusest võetakse marjad tänavu lõikemeetodil. Nii koristades saab hektarilt 5-6 tonni marju. Raputajaga koristamisel on plussiks, et 90 protsenti marjadest saab kätte ja võrsed, mis kasvatavad marju ka järgmisel aastal, jäävad alles. Nii koristatud marjad sobivad mahlaks ja moosiks, kuid mitte ekspordiks, sest müüki minevad marjad peavad olema vigastamata. Ka ei saa väga suuri põõsaid enam raputades koristada, sest marjad ei mahu kukkudes alusvõrgule, sest oksad on liiga laiali.
Lõikemeetod nõuab ka teatud oskust ja kogemust, mida on käidud õppimas isegi Tartu- ja Pärnumaalt ning Ida- Virumaalt.
Astelpajuistikuid kasvatab Vello Kana ise. Istanduses peab olema nii emas- kui ka isaspõõsaid. Astelpaju on tuultolmleja. Isasistikutega tuleb rohkem vaeva näha. Voorel kasvatatakse marju mahetootmise põhimõttel, st ei kastutata mürke ega väetisi. Seni kasvavad Voorel astelpajud kolmel hektaril, marjade koristamisega alustatakse augustikuu teise poolel.
HELVE LAASIK
