Jõgevamaa gümnaasiumis peetakse väga oluliseks kooli avatust maailmale. Õpilastele pakutakse nii koolis kui väljaspool koolimaja huvitavaid ja elulisi tegevusi. Peagu igal nädalal on õpilastel võimalus kokku puutuda erinevaid eluvaldkondi tutvustavate inimestega. Lisaks on gümnaasium valmis saatma õpetajaid ja õpilasi välismaale kogemusi koguma.
“Teiste maade kultuuride tundmaõppimisele ja avatusele aitavad kaasa sel õppeaastal koolis õppivad vahetusõpilased Saksamaalt ja Jaapanist ning õpetaja Hiinast. Et tuua rohkem “elu” kooli, on väga tähtis õpetajate avatus uuele ja enesetäiendamine. Eriti silmapaistev on, kui uusi teadmisi ja kogemusi käiakse saamas välismaal,” kinnitas õppejuht Anti Alasi.
Saksa keele õpetaja Austriast
Jõgevamaa gümnaasium on avaldanud soovi võtta sügisel vastu saksa keele õpetaja Austriast. Kool on partnerina juba välja valitud, nüüd tuleb loota, et Austria õpetaja saab positiivse vastuse, et kaheks nädalaks siia õpetama tulla. “Eriti oluline on, et Austria õpetaja tutvustaks õpilastele kohalikku kultuuri, keelt ja ajalugu,” sõnas Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson. Õpetajate ränne ei ole gümnaasiumile päris uus teema. Näiteks täiendas nende saksa ja hispaania keele õpetaja Kristiina Orm õppeaasta eel Erasmus+ programmi kaudu oma teadmisi Austrias. Õpetaja jagas kogemusi ja soovitusi teistelegi huvilistele. “Loodetavasti on Kristiina eeskuju nakkav ning aina enam õpetajaid osaleb tulevikus väliskoolitustel,” sõnas õppejuht Anti Alasi.
Mänguline lähenemine
Õpetaja Kristiina Orm eelistab tundides kasutada kommunikatiivset õppemeetodit, mis nõuab väga palju lisamaterjalide väljamõtlemist ning loomingulisust. “Uute ideede loomine ja leidmine ei ole lihtne ning väliskoolitused on hea võimalus tutvuda kolleegidega teistest riikidest, kellega saab jagada oma kogemusi ja õppimismeetodeid,” rääkis õpetaja. Koolitustelt saab alati midagi uut – õppematerjale, meetodeid ja mänge, mida saab kohe tundides kasutada. Loomulikult on keele õpetajale plussiks kohaliku kultuuri tundma õppimine, mida ei ole võimalik autentselt internetist või raamatust lugeda. “Olen varasematel aastatel käinud ennast täiendamas kolmel korral Hispaanias Fuengirolas, Santandéris ja Granadas. Jõgevamaa gümnaasiumis õpetan rohkem saksa kui hispaania keelt, siis leidsin, et nüüd on aeg end saksa keeles arendada,” selgitas Kristiina.
Õpetaja sõnul on hispaania ja saksa keele õpetajatele suunatud koolitusi Eestis liiga vähe. “Olen käinud inglise keele õpetajate koolitustel, et sealt ideid ammutada, aga keelte grammatika, sõnavara ja lauseehitused on väga erinevad. Teise keele koolitustelt on keeruline enda ainetundidesse midagi üle võtta,” nentis ta.
Põnevad kohtumised
Koolituse ajal tuli osalistel ööbida nunnakloostris. Kummalisena tundunud öömajaga harjuti kiiresti, sest kloostri hosteli ruumides oli olemas kõik vajalik. “Suureks üllatuseks oli, kui esimene nunn, kellega kohtusin, ütles, et ta käis just paar kuud tagasi Eestis ning talle väga meeldis siin,” muigas Kristiina. Suvekooli mahtus hulgaliselt seminare ja loenguid. “Teoreetilised metoodikatunnid olid praktilised. Niisama toolil istuda ja õppejõudu kuulata ei saanud, sest pidevalt tuli teha paaris- ja grupitöid ning ettekandeid. Kursus oli mõeldud igal tasemel saksa keelt õpetavatele õpetajatele, kuid nii algkooli õpilastele kui ka üliõpilastele mõeldud metoodikast oli võimalik leida midagi uut oma õpilaste jaoks,” sõnas õpetaja. Iga päev keskenduti kitsa teema õpetamisele nagu muusika, teatripedagoogika, geograafia ja grammatika. Õhtud olid sisustatud Austria köögi ja kultuuri tundmaõppimisega.
Uusi meetodeid on Kristiina tundides juba kasutada jõudnud. “Saksa keele valikainekursusel otsustasin tutvustada saksakeelseid riike. Peagu kogu Austria kultuurilugu tutvustasin kursuselt saadud teadmistega. Olen kasutanud käesoleval õppeaastal tundides ka rohkem muusikat ning nii mõnigi grupitöö idee pärineb Austria kursuselt.”
Kristiina soovitab õpetajatel osaleda erinevatel kursustel, sest midagi uut tundide rikastamiseks leiab sealt alati. Lisaks on võimalik tutvuda erinevatest riikidest õpetajatega ning saada teada, kuidas käib õppetöö väljaspool Eestit. Näiteks on riike, kus gümnaasiumiastme õpilastel on kaks valikainet, millest tuleb valida üks – saksa keel või füüsika. “Kursusest jäävad kõige paremini meelde huvitavad seigad teiste osalenud õpetajatega. Näiteks kuidas seletada Aafrikast pärit saksa keele õpetajale, mis on saun, miks peaks jaheda ilmaga kandma kinniseid jalanõusid mitte plätusid, miks 28-kraadise kuumusega ei ole mõttekas kanda korraga kaht paari pikki pükse või miks Kuubast pärit õpetaja pidas väga oluliseks Coca-Colat ja Facebooki. Sellised seigad avardasid mu silmaringi ja muutsid mind kindlasti teiste rahvaste suhtes mõistvamaks,” vahendas Kristiina Austria kogemusi.
MARGE TASUR
