Nüüd, kus kevadised metsatööd on läbi, peaks metsaomanik mõtlema tulevikule.
Aeg on oma mets läbi käia ja üle vaadata sellise pilguga, et mis veel sel aastal saaks ja tuleks ära teha.
On õige aeg võtta ühendust erametsanduslike konsulentidega ja küsida tasuta individuaalset nõustamist. Iga metsaomanikul on seda võimalik saada kuni 15 tundi aastas ja konsulendile maksab tasu Erametsakeskus kirjaliku lepingu alusel, mille metsaomanik temaga sõlmib.
Jõgevamaal kolm konsulenti
Jõgevamaal tegeleb nõustamisega kolm konsulenti, kes tegutsevad Palamuse Metsaselts MTÜ Juures. Need on Kalev Kittus ja Leonhard Niklus ning puidumüügi ning koostööprojekti läbiviija Ülo Kriisa.
Kes kevadel kultuuri rajas või seda sügisel teha kavatseb, saab Erametsakeskuse kaudu saab veel selle aasta novembris uuendustoetust taotleda.
Ostetud istutusmaterjalile on toetus kuni 80 protsenti kogumaksumusest, kuid mitte rohkem kui 2,50 krooni ühe puutaime kohta. Istutamist toetatakse kuni 2000 krooniga hektarile.
Aeg on teha lankidele või aladele, kuhu soovitakse metsa rajada, maapinna ettevalmistust.
Juulis pudenes kaseseeme. Et see idaneda saaks ning läbi kõdu ja rohu mullani jõuaks, peab maapinna spetsiaalsete masinatega ette valmistama. Ka Palamuse Metsaseltsi üks liige soetas sel kevadel ühekettalise freesi. Selle töö osas on toetus kuni 1500 krooni hektarile.
Kuni kolme aasta vanuse rajatud metsakultuuri või metsamaale tekkinud loodusliku uuenduse hooldamist toetatakse kuni 1500 krooniga.
Vaadake üle oma metsamajanduskava
Kindlasti on neid metsaomanikke, kellel puuduvad metsamajanduskavad või on andmed aegunud ja need vajavad uuendamist. Asjaajamistes saavad soovitusi anda konsulendid ja pöörduda võib ka kohaliku maakonna tugiisiku poole.
Metsamajanduskava koostamise toetust maksab Erametsakeskus tagasi kuni 100 protsenti, kuid mitte rohkem kui 248 krooni hektari inventeeritud metsamaa kohta. Loomulikult tuleb kulud enne tasuda ja need hüvitatakse pärast taotluste läbivaatamist. Toetused on omanikule kõik maksuvabad ja inimene saab kätte summa, mis talle määrati. Järgmised metsakava toetuste taotlemise kuupäevad on käesoleval aastal veel 14. august ja 16. november. Nendeks kuupäevadeks peavad olema taotlused Erametsakeskusele esitatud.
Nii mõnigi metsaomanik võib küsida, mis selle kavaga on teha, kui metsa raiuda ei tasu, sest puidul ei ole hinda. Selline olukord ei jää kestma igavesti ja sügistalvel tekib vajadus ka paberipuu järele. Palgil on juba hetkel normaalne hind, kuid sellist rahanumbrit, nagu oli eelmisel talvel, ei tasu niipea loota. Metsamehe pilguga vaadatuna vajab mets ikkagi raiet, olgu see või sanitaarraie. Ka selleks on vaja metsakava ja metsateatist ilma selleta ei anta.
Metsainventeerimise andmed kehtivad aga 10 aastat. Kogu selle perioodi on omanik mureta ja võib igal ajal metsa majandama minna.
Mis on lähiajal tulekul?
Augustist hakkab SA Erametsakeskus maakondades läbi viima infopäevi metsaomanikele teemal, kuidas taotleda Euroopa Liidu toetusi meetmest 1.5. Neid toetusi jagati ka 2008. aasta sügisel ja<span style=”mso-spacerun: yes”> need kestavad 2013. aastani. Metsa majandusliku väärtuse parandamise toetus on mõeldud tehnika ostuks, noore metsa hoolduseks ja puistute laasimiseks. Teine toetuse liik on ette nähtud kahjustatud metsa taastamiseks, s.o tormis või tulekahjus kannatada saanud aladele ja metsatulekahju ennetamiseks.
Mis ajal täpselt ja kus midagi toimub, teatatakse ajalehtedes. Loomulikult saab alati täiendavat informatsiooni Erametsakeskuse kodulehelt.
Lõpetuseks tahan metsaomanikele teatada, et kevadel asutas 42 metsaomanikku üle Eesti tegutseva Metsa Hoiu-Laenuühistu, mis loodi eelkõige selleks, et metsa majandajatel oleks võimalik saada laenu, mille tagatiseks saab panna oma metsa. Pangad teatavasti metsa pandiks ei võta. Teine tegevus on ühistul see, et saab hoiustada ja teenida intresse. Käesolevaks ajaks on pandud sisse ka hoiuseid ja antud välja laene. Lihtsamalt väljendades on mõeldud laenajatena metsaomanikke, kes taotlevad toetusi metsameetmest 1.5 ning kellel napib investeeringuks vahendeid, toetust aga makstakse teatavasti pärast töö tegemist. Ei ole välistatud saada ka muid laene, kui raha metsa heaks kasutatakse.
Head metsaomanikud, tegelege oma metsadega ja olgem majandamisel arukad.
iii
AIN MALM, SA Erametsakeskuse Jõgevamaa tugiisik
