Keskkonnaamet väljastas Eestimaa Looduse Fondile loa ühe ilvese ümberasustamiseks Kirde-Poolasse. Kui loom kinni püütakse, on tegemist kuuenda ümberasustatava isendiga, kelle abil aidatakse taastada Masuuria metsades hävinud ilveste populatsiooni, teatas keskkonnaameti sisekommunikatsiooni peaspetsialist.
Kirde-Poola loodusesse on Maailma Eluslooduse Fondi (WWF) ja Eestimaa Looduse Fondi (ELF) eestvedamisel aastatel 2012–2014 asustatud viis Eesti loodusest püütud ilvest (kolm isast ja kaks emast looma). Üks ilves on praeguseks surnud parasiidi tõttu ja kahe ilvese saatus on teadmata, kuna nende raadiokaelused on töötamise lõpetanud. Kaks ümberasustatud ilvest aga uitavad siiani raadiokaelustest saadava info kohaselt looduses ringi. Lisaks Eestist ümberasustatud ilvestele lasti möödunud aastal Piska ja Napiwodzko-Ramuckie piirkonnas loodusesse ka kaks tehistingimustes kasvatatud isendit. Kokku elab WWFi hinnangul populatsiooni taastamise alal praegu kaheksa kuni kümme ilvest. 2015. aastal püütav isend on viimane, keda projekti käigus plaanitakse ümberasustada.
Kuigi seni toimunud ümberasustamised on Kirde-Poola ilveseasurkonna taastamise seisukohalt nii WWFi kui ELFi hinnangul väga olulised, tuli ilvese Eesti populatsiooni seisundi jätkuva halva seisundi tõttu ümberasustamist 2015. aastal väga hoolikalt kaaluda.
“Keskkonnaamet andis loa ümberasustatavat ilvest püüda Vormsilt, kuna erinevalt Mandri-Eestist on saarel ilvese asustustihedus ka pärast jahihooaega kõrge. Möödunud hooajal kütitigi Eestis ilveseid vaid Vormsil, kuid ka pärast sealt kahe isendi kättesaamist jäi saarele alles veel vähemalt neli ilvest. Arvestades saare isoleeritust mandrist ning kahe viimase aasta sooja talve, on noorte isendite lahkumine saarelt ja sellega Mandri-Eesti populatsiooni täienemine vähetõenäoline. Seega on Vormsilt ilvese eluspüügiga võimalik ühildada nii Kirde-Poola populatsiooni taastamise eesmärk kui ka ilvese arvukuse piiramine saarel,” sõnas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Madli Linder.
“Kuni 27. aprillini on Vormsil üleval kolm püünist. Kui üks ilves lõksu langeb, võtame kõik püünised Vormsilt ära. Kinni püütud ilves läheb Tartusse Eesti Maaülikooli loomakliinikusse. Seal on olemas isolatsioonipuurid, kus saab looma paar päeva hästi hoida, et kontrollida tema tervist. Kui ilves on ümberasutamiseks sobiv, siis sõidame koos Kirde-Poolasse, kus ta metsa lahti laseme,” andis ülevaate praegusest seisust ja plaanidest ELFi suurkiskjate ekspert Raido Kont. “Eelmiste aastate kogemus näitab, et reisi elavad ilvesed ilusasti üle. Lisaks on reisil kaasas ka veterinaar, kes ilvese heaolu pidevalt jälgib,” lisas ta.
Eestis elavad ilvesed moodustavad Kirde-Poolasse ulatuvate osapopulatsioonidega ühtse Balti populatsiooni. Balti populatsiooni Poola osas on aga ilvese leviala katkendlik ning arvukus madal. Samas on Kirde-Poolas ilvesele endiselt sobivaid suuri metsaalasid, sinna aga on praeguse madala arvukuse ning levikubarjääride tõttu ilvese looduslik levik vähetõenäoline. Üks selline ala on Piska ja Napiwodzko-Ramuckie metsamassiiv Masuurias, kus ilvesed hävisid peamiselt üleküttimise tõttu 1980. aastatel. Hiljem on seal kohatud vaid üksikuid isendeid ning ilvese järelkasv piirkonnas on puudunud. WWFi initsiatiivil alustati 2004. aastal ilveste taasasustamisega Masuuria metsadesse ning alguses kasutati selleks looduslähedastes tehistingimustes kasvatatud ilveseid.
Ilves on Euroopa Nõukogu loodusdirektiivi alusel Euroopa Liidus rangelt kaitstav liik. Eesti ilvesepopulatsioonile on aga Euroopa Komisjon teinud erandi – Eestis tohib ilveseid jahtida ja loodusest eemaldada, kuid seda tuleb reguleerida kaitsekorralduslike meetmetega, arvestades,
et säilima peab asurkonna soodne seisund.
Vooremaa
