Tavapäraselt on paastukuu ilm veel talvine ja kuu esimesel poolel on siinkandis harilikult lumi alles maas. Tänavu läks teisiti. Lumi kadus juba veebruaris ja märts kujunes erakordselt soojaks.
Kuu keskmine õhutemperatuur (Jõgeval 2,3 °C) ületas 1922.-2014. aastate keskmist enam kui viie kraadi võrra. Veelgi soojem on olnud paastukuu kogu vaatlusrea järgi ainult kahel korral, 2007. ja 1989. aastal. Ka eelmisel aastal oli märts väga soe, kuid tänavusest siiski mõne kümnendikkraadi võrra külmem.
Kelts läks põldudelt kuu varem
Kui keskmisena koguneb Jõgeval märtsis negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure üle -90 kraadi, siis tänavu saadi kuu summaks ainult -7 kraadi. Eelmisel aastal oli nimetatud summaks -19 kraadi.
Kelts läks põldudelt tänavu 8.-10. märtsiks, mis on keskmisest kuu aega varem. Pärast keltsa sulamist, see on 11. märtsist kuni kuu lõpuni, oli muld pinnalt öiste miinuskraadidega uuesti külmunud 16 hommikul ja jõudis päeva jooksul enamasti uuesti üles sulada. 22. märtsi ööl, kui õhus mõõdeti Jõgeval -7,8 °C, külmus muld kuni kümne sentimeetri sügavuseni ja sulas uuesti üles alles 24. märtsi õhtupoolikul.
Lund jagus vaid loetud tundideks
Lumikatet tänavu paastukuus Jõgeval ei registreeritud, kuna seda vaatlust tehakse ilmajaamades hommikuti. 23. märtsil ( rahvusvahelisel meteoroloogiapäeval) sadas lörtsi ja õhtupoolikul kattus maa vesise lumekorraga, kuid hommikuks oli see avamaastikult juba kadunud.
Esimeseks väga soojaks päevaks oli 8. märts, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 9,7 kraadini ja ööpäeva keskmiseks kujunes seitse kraadi. Varem pole naistepäev Jõgeva vaatlusreas nii soe olnud. Uue rekordi andis ka märtsi teise dekaadi keskmine õhutemperatuur (3,1 °C). Paastukuu maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti tänavu 18. märtsil 14,4 °C. Sellest veelgi kõrgemat õhutemperatuuri on Jõgeval mõõdetud märtsis kuuel aastal, viimati 2007. aastal.
Taimed hakkasid varakult kasvama
Soojad ilmad panid taimed varakult kasvama ja arenema. Talikultuurid hakkasid põldudel intensiivselt rohetama ja oli märgata uut kasvu; marjapõõsastel paisusid pungad. Viimase dekaadi alguse külmad peatasid vegetatsiooni ja see taastus uuesti väga aeglaselt. Tänu kõrgetele maksimaalsetele õhutemperatuuridele, kogunes Jõgeval märtsi lõpuks efektiivseid (üle 5 °C) õhutemperatuure 16 °C. Keskmisena koguneb selline efektiivse soojuse hulk alles jürikuu keskpaiku.
Sademeid kogunes Jõgeval käesoleval aastal märtsis 36 mm, mis ületab keskmist viie millimeetri võrra. Sademeteta jäi pikk periood 10. märtsist kuni 21. märtsini. Päikese ja tuule mõjul muutusid juba küntud põllud pinnalt heledaks. Paastukuu viimane kolmandik oli sajune ja veevarud mulla pindmises kihis suurenesid uuesti.
Jürikuu ilmalt võib kõike oodata
Milline on olnud ilm Jõgeval aprillis 1922.-2014. a andmetel? Jürikuu ilmalt võib kõike oodata. Selles kuus on esinenud südasuviselt sooja ilma ja sadanud lund, tuisanud jüripäeva paiku veel kõrged hanged (1988. aastal). Äärmustemperatuurideks on mõõdetud aprillis ‑23,7 °C (1956. aasta 6. aprillil) ja 27,1 (2000. aasta 20. aprillil). Nendel äärmustega aastatel langes 1956. aastal minimaalne õhutemperatuur jürikuus alla -20 kraadi kolmel ööl ja 2000. aastal tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 20 kraadi üheksal päeval.
Tavapäraselt on aprilli alguseks lumi juba läinud, kuid 1922. aastast algavas vaatlusreas on esinenud kevadeid, kui püsiv lumikate sulas ära alles pärast 20. aprilli. Tavaliselt tahenevad mullad siinkandis jüripäeva paiku ja üksikutel aastatel on olnud võimalik mulda harida juba aprilli esimestel päevadel (näiteks 2007. ja 1999. aastal). Aprillikuu sademete summa on kõikunud viiest millimeetrist 1965. aastal kuni 83 millimeetrini 1970. aastal.
LAINE KEPPART, Eesti Taimekasvatuse Instituudi agrometeoroloog
