Kaitsevägi korraldab sel kevadel 4.-15. maini üle Eesti läbi aastate suurima õppuse Siil, mis toimub iga-aastase õppuse Kevadtorm asemel ning kus on osalejaid üle 13 000, neist enam kui 7000 reservväelased.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on paljud eestimaalased juba harjunud, et kaitsevägi korraldab igal kevadel õppuse Kevadtorm. Sel aastal toimub aga selle asemel õppus Siil. Suurim erinevus võrreldes varasematega on see, et kui Kevadtormil on kokku harjutanud üks pataljon, siis Siili puhul on põhirõhk terve jalaväebrigaadi väljaõppel.
Suurem osa tegevustest koondub Virumaale
Õppus Siil hõlmab kogu Eesti territooriumi, kuid suurem osa tegevusest koondub Lääne- ja Ida-Virumaale. Õppuse eesmärk on harjutada 1. jalaväebrigaadi formeerimist, selle käigus kontrollitakse õppusel kaitseväe ja Kaitseliidu sõjalist valmisolekut kiirreageerimiseks, üksuste moodustamiseks ja kokku harjutamiseks ning sõjaliseks juhtimiseks. Ühtlasi on Siil ka lõpueksam ajateenijatest jalaväepataljonile, mis tegutseb 1. jalaväebrigaadi koosseisus. Pärast õppust lähevad ajateenijad reservi.
Õppus Siil toob tänavu lisaks ajateenijatele, reservväelastele, kaitseliitlastele kokku ka meie NATO liitlased Ameerika Ühendriikidest, Ühendkuningriigist, Belgiast, Saksamaalt, Poolast, Leedust ja Lätist.
Õppus Siil on jagatud kolme etappi – formeerimine, koostegevusõpe ja õppuse lõpetamine. Esimene etapp toimub 4.–8. maini, teine etapp 9.–12. maini ning kolmas 13.–15. maini.
Õppuse esimeses etapis formeeritakse üksused ja viiakse läbi esmane väljaõpe. See tähendab, et 7000 reservväelast peavad kätte saama oma varustuse ja relvastuse ning neist tuleb moodustada üksused. Teises etapis toimub 1. jalaväebrigaadi taktikaline õppus, mis on üksikvõitleja jaoks ajateenistuses õpitu kordamine. Üksuste tasemel on tegu esimest korda nii mastaapse harjutusega, sest kunagi varem pole terve brigaad koos reservväelastega kokku harjutanud. Kolmandas etapis lõpetatakse operatsioon, varustus hooldatakse ja tagastatakse.
Üle riigi liiguvad kaitseväe sõidukite kolonnid
Kui reservväelased formeeritakse paljudes kohtades üle Eesti, siis õppuse koostegevusõpe ja õppuse lõpetav osa koondub Lääne- ja Ida-Virumaale, mis tähendab üle Eesti kaitseväe sõidukite kolonnide liikumist. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud, seetõttu palub kaitsevägi kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ja jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.
Õppusel Siil osalevatel kaitseväelastel on kaasas ka teenistusrelvad automaatidest kuni suuremakaliibriliste haubitsateni. Õppuse ajal kasutavad kaitseväelased aga vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette), mitte päris laskemoona. Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppusealalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et see võib olla ohtlik, (lõhkemata jäänud lõhkepakett vms), siis ei tohi seda kindlasti ise puutuda, vaid tuleks jätta meelde selle asukoht ja teavitada sellest kas kaitseväelasi või helistada numbril 112.
Ühtlasi võib õppusel kasutatavad imitatsiooni- ja lennuvahendid tekitada suurema müra, mis võib eriti häirida koduloomi. Seepärast palub kaitsevägi hoida mürapelglikud koduloomad õppelahingute piirkonnas siseruumides.
Nii suurt õppust pole võimalik korraldada vaid Eesti riigile kuuluvatel maadel ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomandusse jäävaid alasid. Loodame kõikide eestimaalaste mõistvale suhtumisele ja tahtele ka sel moel riigikaitsesse panustada. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond proovib kooskõlastada eramaa omanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline. Sellistel juhtudel palume kohalikelt elanikelt mõistvat suhtumist.
Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult ühendust võtta õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse. Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida kahju tekitaja (auto number, väeosa nimetus või mõne kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefonil 717 1931 või e-posti teel kevadtorm@mil.ee.
Õppus Siil 2015 toimub peamiselt Jõhvi, Kohtla, Mäetaguse, Lüganuse,Väike-Maarja, Sonda Laekvere, Vinni ja Rägavere valdades.
VILJAR KURG, õppuse Siil tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna ülem, kapten
