Sügisel tegevust alustanud Jõgevamaa gümnaasiumi väitlusklubi koondab noori, kes soovivad mõelda piiridest välja, arutleda, argumenteerida ning lahendada maailma probleeme.
Möödunud nädalal korraldasid Jõgevamaa gümnaasiumi väitlusklubi noored näidisväitluse teemal, mis juhtuks, kui valitsus lubaks õpilasi koolides kehaliselt karistada. Jõgevamaa gümnaasiumi õpilased Anne-Mai Sonn, Merilin Antonov, Andro Margens ning juhendaja Helery Maidlas arutlesid selle üle, kas õpetajad võiksid koolis suulise noomituse asemel kasutada ka füüsilist jõudu.
Osalejad jagunesid kaheks: Merilin ja Anne-Mai olid vastu ning Andro ja Helery tõid argumente füüsilise karistuse poolt. Kuulajate ülesandeks oli jälgida, kumb osapool sai paremini hakkama ning kelle argumendid oli veenvamad. “Põhiline on jälgida argumentide sisu, vastavust teemale ning seost oponendi esitatuga,” selgitas Helery.
Intrigeeriva teemaga meelitati uusi huvilisi klubi tegevuses osalema. Praegu osaleb väitlusklubis viis noort. Optimaalne oleks paarisarv, näiteks 12 inimest, siis saaks moodustada meeskonnad ja rohkem väitlusi korraldada. Kohtutakse kord nädalas ning arutletakse poolteist tundi. Jõgevamaa väitlusklubi tund toimub teisipäeviti kell 16 ruumis 111. Helery kinnitusel on kõik huvilised oodatud. “Mul on veel mõned sissejuhatavad tunnid planeeritud.” Tunnis tehakse kõneharjutusi ning õpitakse kõnet pidama, korraldatakse rollimänge ning kaitstakse oma seisukohti, sest ainult nii areneb vestlus. Kui on tulemas turniirid, siis harjutatakse selleks. Keskkooli meistrivõistlused on kolm korda aastas, lisaks veel improturniirid ja ülikooli väitlus, mille formaat on küll pisut teistsugune, ent vanusepiiranguid ei ole. Tavaliselt saab üle kuu osaleda mõnel võistlusel.
Lahendavad maailma probleeme
Õpetaja Helery on seda meelt, et väitlemine avardab noorte silmaringi. “Jälgime rohkem uudiseid, mõtleme nende sisule ning tagamaadele. Võime väidelda teemadel Süüria kodusõjast kuni Britney Spearsi eraeluni,” rääkis Helery. “Väitlejatena muretseme palju ja lahendame maailma probleeme,” muigas ta. Väitlemisega on võimalik tegelda vaid oma hobiks või käia turniiridel nii Eestis kui välismaal. Juhendaja kummutas arusaama, nagu kaitseksid väitlejad ainult oma veendumusi. “Kas oled poolt või vastu, selle otsustab loos. Võistlustel tuleb ka ümber häälestuda. Kord on eitus, siis jaatus ja jälle eitus,” selgitas väitlusringi juhendaja.
Andro on varem kolm aastat etlemisega tegelenud. “Proovisin õpetaja soovitusel väitlust. See on teistsugune kogemus. Kui etlemisel peab teksti peast teadma, siis väideldes tuleb kiiresti ümber lülituda ja kohe mõelda – see on raskem. Kuid see pakub mulle uusi väljakutseid,” on noormees rahul. Ta on osalenud ka keskkooli meistrivõistlustel väitluses. “See oli päris tore, läks kenasti. Eituse küll kaotasime, aga jaatuse võitsime. Siis pidime rääkima sellest, et valitsus võiks keelustada vaenu õhutavad parteid, see oli päris raske teema,” rääkis Andro. Tavaliselt teavad õpilased kuu aega ette, millest neil rääkida tuleb. Siis saab harjutada ning ennast teemaga kurssi viia.
Võidavad täpsemalt välja toodud mõtted
Aga on ka erandeid, näiteks käisid Anne-Mai ja Merilin improvisatsiooniturniiril. “Teema tuli ette valmistada 45 minutiga. Abivahendeid kasutada ei tohi, kõik teadmised peavad olema peas,” rääkisid tüdrukud. “Väitluse suurem väärtus on, et ühiskonnas peab võitma tugevam argument ja täpsemalt välja toodud mõtted. Kohtunik hindab sisu, aga kui on sama tugevad argumendid, siis jagatakse punkte ka esinemisoskuse põhjal,” lisas Helery.
Anne-Mai läks huvist vaatama, mis väitlusringis toimub. “Nüüd olengi siia jäänud. Mulle meeldib, et saame rääkida paljudel teemadel. See avardab silmaringi. Ootan põnevusega kõiki uusi teemasid,” sõnas tüdruk. Merilin esitas väitlusklubisse astudes endale väljakutse. “Kartsin esineda. Lootsin, et saan nii oma esinemishirmust üle. Viimasel improturniiril olingi juba võimeline täiesti vabalt rääkima. ”
Juhendaja Helery jaoks, keda saab nimetada suisa väitlusveteraniks, pole probleemi esineda ka 100 inimese ees. “Mida aeg edasi, seda lihtsamaks läheb,” sõnas ta. Helery tegeleb väitlusega seitsmendat aastat. Ta alustas enda sõnul juba põhikooli ja hakkas kohe alguses turniiridel osalema. Helery õpib Tartu ülikoolis õigusteadust ning osaleb aktiivse liikmena Eesti Väitlusseltsi töös. Just läbi seltsi tegevuse jõudis ta Jõgevamaa gümnaasiumi õpetajaks. “Olen küll varem õpilasi juhendanud, aga see on uus kogemus. Nägin neid õpilasi sügisel, kui nüüd võrrelda enne ja praegu, siis on oluline vahe. Mulle meeldib, kuidas nad tahavad osaleda ja mõelda,” rääkis väitlusringi juhendaja.
MARGE TASUR
