Igal Jõgevamaa kultuuritöötajate kokkusaamisel käsitletakse üht konkreetset teemat. Hiljutisel kohtumisel olid kõne all koostöövõrgustikud ja nende kaasamine meeskonda.
Kokku saadi Põltsamaa vallas Lustivere kultuurimajas, mille interjöör on pärast remonti eriti kena. Kaasamisest oli kutsutud rääkima külaliikumise Kodukant eestkõneleja Külli Volmer. Lihtsamas keeles tähendab kaasamine koostööd teistega teatud tegevuste ettevalmistamisel ja korraldamisel, võttes arvesse kõigi osapoolte soove ja mõtteid.
“Seejuures on väga oluline, et me ise saame teatud tegevuste ettevalmistamisel olla otsuste langetamise juures. Meile kõigile olulised otsused sünnivad paljusid inimesi kaasates riigikogus ja kohalikes volikogudes,” rääkis Volmer, kelle kinnitusel on just kohalikul tasandil langetatavate otsuste puhul kaasamine ääretult oluline.
Annab parema tulemuse
Kaasamine annab teatud protsessidest ja probleemidest parema ülevaate ja aitab vigu vältida. Mida suurem on teatud otsuste langetamisse kaasatud osapoolte hulk, seda vähem vigu otsustamisel tehakse. Külli Volmer tõi näiteks, et alati on kasulik püüda vaadata oma valdkonda ka n-ö teiste mätta otsast, sest sama valdkonna inimesed näevad elu enda ümber väga sarnaselt. Tema sõnul tasub alati teatud probleeme testida laste ja vanade peal. Kui nemad hakkavad esitama miks-küsimusi, siis on ilmselt kusagil midagi valesti.
Paljudes suurtes firmades on palgal töötajd, kes on vahendajateks erinevates valdkondades tegutsevate inimeste vahel. Näiteks on pangas tööl inimene, kes paneb tellerite mõtted IT-töötajatele arusaadavasse keelde, ja ka vastupidi. See on vajalik, et osapooled teineteist paremini mõistaksid.
Otsuste langetamisel tuleb mängida avatud kaartidega. Tal on eelnevates ametites töötades tulnud ette olukordi, kus teatud otsusteni jõudmisel väidab keegi kõrvalt, et niisugusena see otsus ei kõlba, teadmata seejuures midagi tagapõhjast ega omamata aimu protsessist.
Tegevusvaldkond aina laieneb
Heade tulemusteni on keeruline jõuda ka juhul, kui teatud protsessi kaasatud inimestel pole teema vastu huvi ega ka piisavalt teadmisi. Volmeri sõnul on tema koolitusel viibinud vallaametnik, kes oli alguses kindel, et teab asju teistest paremini ega näe nende üle arutlemiseks põhjustki. Pärast koolituse läbimist tunnistas ta, et heade tulemusteni jõudmiseks tuleb rohkem aega kulutada ning rohkem inimesi kaasata.
Pikka aega kultuuritööga kokku puutunud Riina Paluoja tõdes, et kultuuritöötajate tegevusvaldkond on viimasel ajal oluliselt laienenud ja kutsus infopäevalisi selle üle arutlema. Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tiina Tegelmanni sõnul ongi kultuuritöötajate ametinimistusse lisandunud kultuuritöö korraldaja amet. Riina Paluoja lisas, et samuti võiksid Kamari Haridusseltsi juhid edaspidi kuuluda kultuurikorraldajate hulka ja osaleda maakonna kultuuritöötajate kokkusaamistel. Paluoja sõnul võiks Sadalas kultuuritöö korraldaja ametinimetust kanda sealset külaelu vedav Pille Tutt.
Juba järgmisel kultuuritöötajate kokkusaamisel võiks nende ring, kes maakonna kultuurieluga seotud probleeme arutavad, olla oluliselt laiem. Tegelikult on praegusel ajal kultuurielu korraldamine maal suures osas just külaseltside õlul. Valdadele kuuluvate kultuuri- ja rahvamajade üle otsutab aga vald ja see muudab kultuuritöö korraldamise oluliselt keerulisemaks.
Riina Paluoja tunnistas, et kui nemad ei oleks Lustivere külaseltsi loonud, siis poleks sealne kultuurimaja sellist remondikuuri läbinud ega nii kauniks saanud, nagu praegu on. Külaseltsi kaudu on erinevatest projektidest oluliselt kindlam raha taotleda kui valla alluvuses kultuurimajade puhul.
Paluoja hinnangul on riik käitunud kavalalt, surudes kultuuritöö külaseltside õlule. Nii teevad inimesed väikese raha eest ära väga suure töö. Külaseltsides tegeldakse ju veel ka sporditööga, kohaliku kogukonna ajaloo uurimisega, projektide kirjutamisega, noorsootööga, keskkonnaprobleemidega jne.
Põltsamaa valla haridus- ja kultuurinõunik Silja Peters lausus Riina Paluojale täienduseks, et Põltsamaa vallas on küll olemas MTÜ, mis peaks kogu valla sporditööga tegelema, aga reaalselt tegeleb ainult uisutamisega.
Riina Paluojal tuleb tihti vastata kirjadele, kus soovitakse külaseltsi seisukohta ühes või teises küsimuses. Tuleb ette, et palutakse infot mõne sealkandis elava või elanud sugulase kohta.
Küttepuud varutakse talgutööna
Lustivere kultuurimajas käivad sündmustes ja ettevõtmistest lisaks Lustivere rahvale osa saamas kuue küla elanikud Sulustverest, Kaaverest, Pudiverest, Tõrenurmest, Neanurmest ja Kalikülast. Lustivere kultuurimaja köetakse puudega, seepärast tuleb ka küttepuid varuda ja töödelda ning see tehakse ära talgutel. Praegu mõeldakse võimalusele maja teistsugusele küttele üle viia.
Et majale on tehtud suuri kulutusi, tegeldakse aktiivselt ka ruumide väljarentimisega. Külalised tahtsid teada, kas Lustivere rahvas ei pelga, et kui majas palju sündmusi ja pidusid korraldatakse, tuleb peagi uus remont ette võtta. Paluoja sõnul on nad sellele mõelnud, kuid arvavad, et liiga pessimistlik ka olla ei saa. Nad on mõelnud ka sellele, mis saab siis, kui Põltsamaa vallast ja linnast üks omavalitsusüksus saab ja kas ka siis Lustivere külaseltsi niisugusel määral toetatakse nagu praegu.
Tänavusi olulisi kultuurisündmusi
*20. märts – põhikooli- ja gümnaasiumiastme kooliteatrite maakondlik festival Palamuse rahvamajas
*28. märts – IV üleriigiline vokaalansamblite konkurss Naissoo laulud Põltsamaa kultuurikeskuses
*12. aprill – Põltsamaa kultuurikeskuse tantsurühma “Tantsurõõm” 50 aasta juubeli tähistamine
*18. aprill – akordioni- ja suupillifestival Jõgeva kultuurikeskuses
*25. aprill – seenioride laulupäev Pala kultuurimajas
*2.-3. mai – Tartu- ja Jõgevamaa harrastusteatrite festival Mustvee kultuurikeskuses
*23. mai – Jõgevamaa laulu- ja tantsupidu “Kolme koduvärviga” Põltsamaa lauluväljakul
*7. juuni – Jõgevamaa memme-taadi ühine kevadpidu Kuremaal
*11.-13. august – Eestimaa rahvamajade suvekool Raplamaal Toosikannu puhkekeskuses
*21.-23. august – Sadala külateatri päevad Sadala rahvamajas
*21.-23. august – XV külateatrite festival Palamuse rahvamajas
*22. august – Põltsamaa puhkpilliorkestri 150 aasta juubeli tähistamine
*15.-17. september – maakonna kultuuritöö korraldajate koolitusreis Järvamaale
Allikas: Jõgeva maavalitsus
TOOMAS REINPÕLD
