Laiuse põhikooli õpilase Tuuli Tiidori rahvaluuleteemalisest uurimusest selgus, et üllataval kombel usuvad paljud nooredki üleloomulikesse jõududesse.
Valminud uurimistöö “Eestlased – nõiarahvas?” on nii kooli kohustuslik loovtöö kui ka Tartu ülikooli rahvaluuleolümpiaadi töö. Rahvaluuleolümpiaadi korraldatakse iga nelja aasta järel. Osalejad on jaotatud kolme rühma: 7.–8., 9.–10. ja 11.–12. klassi õpilased. Eelvoorus kirjutavad õpilased uurimistöö.
Lõppvooru 30 õpilase hulgas oli sel aastal ka Laiuse põhikooli õpilane Tuuli Tiidor, kelle töö oli paremuselt teine. Nädalavahetusel Tartus toimunud lõppvoorus selgus, et Tuuli sai 10. koha.
Oma usk
“Mind köitis rahvaluule juures kõige enam inimene. Kõik see, mida ta usub, mõtleb, kuidas käitub, tema sisemaailm ja saladuslikkus. Inimesed jagasid oma kogemusi nõidadest, imearstidest, selgeltnägijatest ning uskumustest. Märkasin, et igaühel on oma usk, seepärast see teema mulle meeldibki,” lisas tüdruk.
Tuuli sõnul oli tal huvitav kuulata inimeste lugusid. See ongi tänapäeva rahvapärimus, millest räägime ja mis meid ühendab. “Huvi vanade eestlaste tegemiste vastu tekkis koolitunnis, kui õpetaja luges katkendit Mats Traadi teosest “Puud olid, puud olid hellad velled”. Siis tundsin, et see on mulle õige teema,” jutustas Tuuli.
“Imetlen, kuidas Tuuli oskas leida üles väga targad vastused. Ta on nii nutikas tüdruk ja käib alles 8. klassis,” on õpetaja ja uurimistöö juhendaja Helge Maripuu tüdruku üle väga uhke. Juhendaja lisas, et Tuuli jõuab käia mitmes trennis ja kõige selle kõrvalt on ka hinded korras. Õpetaja Maripuu sõnul on tal juba sportlik hasart – ta peab igal aastal kellegagi olümpiaadi lõppvooru minema. “See on minu kui õpetaja arengule oluline, et n-ö sammal selga ei kasvaks. Uurimistöö koostamise protsess on imeline, kõige huvitavam oli see, et tänane töö oli homme juba edasi arenenud ja kasvanud millekski muuks,” on juhendaja õnnelik. Uurimuseks kulus üksjagu kooliväliseid tunde ning paljuks ei peetud kohtuda ka jõuluvaheajal. Kiirelt tegid Helge ja Tuuli arvutusi, ning mis salata, neil olid pikad tööpäevad.
“Käsitlesin rahvausundit minevikus ja praegu, jõudes välja tänapäeva eestlaste uskumusteni. Ankeetküsitlusele vastas Laiuselt ja lähikonnast 75 inimest vanuses 11–72 aastat. Lisaks Laiuse põhikooli õpilastele vastasid kohalikud õpetajad, põllumajandustöötajad, rahvatantsijad, minu enda sugulased ja tuttavad,” rääkis Tuuli.
Noored üllatajad
Tuuli hinnangul oli huvitav leid see, et paljud noored usuvad üleloomulikesse jõududesse. “Arvasin, et nad on selle teema vastu ükskõiksed, aga tulemused on hoopis vastupidised,” lisas ta. Enamik õpilasi vastas, et usub taassündi ja sellesse, et kõik, mida teed, tuleb endale tagasi. Levinud on usk inimese hinge taassündi. Kusjuures enam kui pooled vanema rühma vastajatest on veendunud elu ettemääratuses. Ollakse arvamusel, et saatuse eest peitu ei poe.
“Samas peetakse oluliseks oma tähelepanekuid, kogemusi, soove, tahet, usku iseendasse, tõdedes, et õigete valikute puhul on siiski võimalik üht-teist mõjutada,” nentis töö autor.
Ainult üks vastajatest oli oma usu sidunud jumalaga. Eestlane püüdleb millegi enama poole. Tänapäeval on paljudel juhtudel tavaks saanud kasutada sensitiivide abi. Üleloomulike võimetega inimeste tervendamisoskustesse uskus 48 protsenti noortest ja 58 protsenti vanematest vastajatest. “Mõlemad rühmad märgivad niisuguse uskumise kõrval vajadust ka ise tervenemisse uskuda, siis on abi tõhusam. Selgub ka, et üleloomulike võimetega inimestega suhtlemisel on teraapiline funktsioon: õpitakse iseenesesse rohkem uskuma ja saadakse seetõttu tervemaks,” selgitas Tuuli.
Üleloomulike võimetega inimeste ettenägemisvõimetesse uskus 55 protsenti noortest ja 52 protsenti vanematest vastajatest. Nende võimet põhjendatakse looduslähedase eluviisi ja avatud meelte olemasoluga. “Eestlane vajab kedagi, kes on temast targem ja võimekam, nii on tal ka iseendasse kergem uskuda,” kinnitas tüdruk.
Vastanutest usuvad enam kui pooled noortest ennetesse, samal ajal kui vanemas rühmas usub sellesse veerand. “Noorema rühma tüdrukud näevad und ja loovad selle abil seose mineviku, oleviku ja tulevikuga. Vanemas rühmas tuntakse eesootav ära vaistlikult, usutakse veel ka numeroloogiasse,” rääkis Tuuli.
Peretraditsioonid au sees
Väärtustatakse oma kodu ja perekonda. “Ilmneb, et viimasel ajal liigub fookus välismaailmast sisemaailma poole, selle näiteks on jutuvestmise vajadus hingest hinge. Oskame hinnata pereliikmetega, eakaaslaste ja teiste lähedastega rääkimise väärtust,” märkis ta.
Loodus on eestlasele püha paik, sageli mõistva kaasinimese asendaja. Tuuli saab töö põhjal öelda, et eestlane on nõiarahvas. “See tuleb meie rahva uskumustest, rituaalidest, mõttemaailmast ja kujutlusvõimest. Looduses viibimine tõstab tänapäeva inimesel suunurgad ülespoole, annab energiat, laeb patareisid, pakub töötamiseks vaimujõudu. Meie maailm on hingestatud. Seepärast jälgime märke, arvestame meie ümber toimuvaga, kuulame ja kasutame üleloomulikku ja usume seeläbi iseendasse enam.”
MARGE TASUR
