Algus 7. märtsi Vooremaas
Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivis on talletud ligi sada lugu selle imepärase raamatuga ehk seitsmenda Moosese raamatuga tehtud imetegudest alates surnute ülesäratamistest ja nende vaimude väljakutsumisest kuni tuleviku ettemääramiseni.
Raamatu lõpus on antud juhend, kuidas on võimalik tinast hõlpsasti kulda valmistada, sealjuures on lisatud, et “ainult ja üksinda see inimene saab sellega valmis, kes kordagi elus ebatõtt mõelnud, rääkinud ega kirjutanud ei ole, kes ilmas ühtki teist inimest musutanud ei ole kui ainult oma seaduslikku abikaasat. Kes ilmaski isegi ebavooruslikku und näinud pole, niisama ka teiste üle kunagi irvitanud ei ole”. Kui leidub tõesti niisugune inimene, siis võiks see raamatus lisatud juhendi järgi üritada kulda valmistada ja niimoodi kergesti rikastuda!
Veel üks eestikeelne haruldane raamat
Tundub, et veel sajand-poolteist tagasi elanud inimene armastas lugeda ja uskuda maagiaga seotud jutte. Sellest hoolimata, et raamatu tõlkija ja kirjastaja eessõnas manitseb: “Lugege see raamat hoolega algusest lõpuni läbi, ja kui lugeja siis veel pöörasest ebausust vabanenud ei ole, siis on ta tõesti selleks maapeale sündind, et iga rumal teda petta ja ninapidi vedada võib.” Raamat ise pidi olemagi sellel otstarbel välja antud, et „rahva silmi valgustada ja ta kord ometi aru saaks, et kõik ennemuistsed jutud seitsmendast Moosese raamatust liialdatud on.”
Peale eelpool mainitu on veel üks teine eestikeelne “Kuues ja seitsmes Moosese raamat”, mis on trükitud Rakveres 1872. aastal. Käesolevaks ajaks on see väljaanne muutunud tõeliseks bibliograafiliseks harulduseks. Raamat algab esileheküljel sissejuhatusega: “Ühest väga imelikust Mosese elukäigust, mis Juudid pärast oma vangi põlve kirjutanud”.
Nii kujutabki see väike 40-leheküljeline raamat omalaadset lühikokkuvõtet Moosese eluloost. Sealjuures on see aga tunduvalt erinev Vanas Testamendis antud Moosese eluloost. Seetõttu on ka arusaadav, et usuringkondades võeti see raamat peale ilmumist vastu vaenulikult ja paljudes kohtades isegi käsuga see rahvalt kokku korjata ja hävitada. Nii seletub, miks seda raamatut on vähe säilinud. Nagu eelpool mainitud raamatul, pole muidugi ka sellel mingit imeväge ega mõjuvõimu.
Moose seitsmenda tarkuseraamatu sündimise ja levimise kohta lähevad pärimused lahku, nagu märgib Matthias Johann Eisen. Ühed väidavad, et need tarkused olid vanade egiptlaste preestritel juba enne Moosese sündi olemas. Selle järgi lisanud Mooses, kui ta hilisemal ajal Iisraeli rahva ajalugu kirjutas, ka need tarkused oma raamatute juurde, ja nii valminudki koos teistega kuues ja seitsmes Moosese raamat. Kaua aega tuntud aga seitsmendat Moosese raamatut ainult Juudamaal.
Kui juudiusu asemele astunud ristiusk, siis said ka selle usu tunnistajad Moosese raamatud endale. Pea hakati teatavasti vanas Roomas kristlasi taga kiusama. Nad põgenesid siis mööda maailma laiali, aga töid koos ristiusuga ka Moosese raamatud meiegi maale kaasa.
Katoliku usu järgi aga ei tohtinud trükitud piibleid lihtrahva käes olla ning ega lihtrahvas osanudki ladinakeelset piiblit lugeda. Seetõttu oli kirikuisandatel ja mõisnikel Moosese raamatute näol ka võim rahvaid allutada ja nende üle valitseda. Kui piibel pärast reformatsiooni eesti keelde tõlgiti, siis hakati selle väljaandjaid süüdistama, et nad olla meelega sellest osa peatükke välja jätnud ja just nimelt Moosese kuuenda ja seitsmenda raamatu, et see võluvahend lihtrahva kätte ei satuks. Sellest hoolimata olid aga mõned eksemplarid ihaldatud raamatust ka rahva käes.
Ka Eisen ei saanud lõplikku vastust
Kus siis hoitakse veel alles olevat seitsmendat Moosese raamatut? Selle kohta läksid rahva arvamused Matthias Johann Eiseni andmetel lahku. Ühe jutu järgi olevat säilinud sellest ainult üks eksemplar ja see olla Roomas seitsme ahelaga müüri küljes igavesti kinni. Püha Isa lugeda seda seal ja panna sellega maailma rahvad oma sõna kuulma. Kallis raamat olla seal nii seatud, et peale paavsti keegi seda lugeda ei saaks.
Oli levinud ka avamus, et olevat siiski veel üks seitsmes Moosese raamat, mis Tallinna Toompea lossis varjul seisvat, samuti ahelais kinni, et vargad seda ära ei viiks ja ka teenrid lugeda ei saaks. Kui mõisnikud ja kirikuõpetajad Tallinnas koos käivad, siis lugevat nende ülem neile seda ette, õpetavat neid ja kutsuvat vaime välja. Pärast niisugust koosolekut võivat õpetajad siis uue vaimustusega rahvale jutlust pidada.
Kõige rohkem olid aga levinud jutud, et maagiline raamat siiski Tartus olevat. Viljandi pool räägiti, et kallis raamat Tähetornis kahe raudahelaga seina küljes kinni seista. Siiski kinnitas enamik jutte, et seda ülikooli raamatukogus Toomel varjul peetakse. Aga kuidas peetakse? Seitsme luku taga seitsmekordse müüri küljes kinni mõnede järgi koguni hõbeahelatega. Tartu pool usuti veel, et raamatule ka suur pöör ette käib. Seda võivat hea tasu eest siiski lugeda igaüks, kuid kes sinna juba korra lugema on läinud, see sealt enam iialgi ära ei pääsevat. Kardetavat nimelt, et lugejad koju lähevad ja suured tarkused välja lobisevad. Seepärast jäetakse neid sinna kuni surmani lugema.
Kas piiblis võis varematel aegadel üldse olla peale viie Moosese raamatu veel ka kuues ja seitsmes? Kui lüüa lahti piibli Vana Testament, võime veenduda, et viies raamat lõpeb Moosese surmaga ning talle järgneb temale Jumala poolt määratud järeltulijana Joosua koos oma raamatuga. Seega ei saanud Piiblis sellisena, nagu me seda nüüdisajal teame, olla kohta ei kuuendale ega seitsmendale Moosese raamatule.
Kust ja kuidas olid laialt levinud jutud ja tõekspidamised seitsmendast Moosese raamatust paljude rahvaste hulka jõudnud, sellele küsimusele ei suutnud ka rahvaluulekoguja ja uurija Eisen lõplikku vastust leida.
Rahvajutt Moosese raamatust
Matthias Johann Eiseni teose “Seitse Moosese raamatut” järgi olnud ühel talumehel olnud seitsme Moosese raamat, punaste tähtedega. Need tähed öeldud inimese verega kirjutatud olevat. Seda hoidnud ta teiste majaliste eest kangesti varjul. Korra pidanud mees külla minema, unustanud aga raamatu lauale.
Poiss leidnud laualt raamatu, hakanud lugema. Esiti olnud ilm õues päevapaisteline. Kui poiss ühest päätükist lugenud, läinud päike pilve alla. Lugenud teist tükki, hakanud väljas koledasti vihma valama. Vihm ähvardanud kõik viljapõllud hävitada.
Poisile tikkunud hirm peale. Enne oli ta salamahti ukseprao vahelt vaadanud, kuidas peremees raamatut lugedes tarbe korral vihma lasknud sadada. Teisalt lugedes oli vihm jälle järele jäänud. Poiss ei leidnud õiget kohta vihma keelamiseks. Löönud paar lehte edasi, hakanud sealt lugema. Aga mis imet! Õues hakanud rahet sadama. Veel paar lehte edasi, tõusnud hirmus torm. See ähvardanud kõik hooned ja puud murda. Kahju olnud suur, ja oleks veelgi suuremaks läinud, kui peremees külast ähkides tagasi ei oleks tulnud. Hakanud lugema. Lugenud hirmsa tormi asemele ilusa päikesepaiste. Lugemise eest saanud poiss mööda kõrvu.
ARVI LIIVA
