SEB uuringu põhjal koostatud Balti pensionivalmiduse indeks tõi välja olulisi probleemkohti nende riikide elanike pensioniks valmistumisel. Uuringu tulemuste kohaselt on Eesti elanikud oma Balti naabritest pensionieaks rohkem valmis, kuid sellele vaatamata on murekohaks suure osa elanike vähene kindlustatus pensionieas ja oht vaesuda.
Indeks iseloomustab Balti riigi elanike pensionivalmidust nelja põhilise parameetri järgi, milleks on pensionialane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes. Eesti pensionivalmiduse indeks (skaalal 0 kuni 100) ulatus 36ni, Leedus ja Lätis oli see vastavalt 33 ja 29. Vaatamata Eesti parimale tulemusele, ilmnes 2400 eraisikut hõlmanud uuringus, et pea 50 protsenti Eesti elanikest võivad langeda pensionieas allapoole vaesusepiiri ehk saada pensioni alla 60 protsendi riigi keskmisest palgast. Palgastatistika kohaselt elas 2013. aastal suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot, ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot.
Prognoosid näitavad, et riiklik pension ja teine pensionisammas tagavad eraisikutele 40 protsenti pensionieelsest sissetulekust. Täiendav ehk kolmas pensionisammas, mis tõstaks pensioni asendusmäära 65 protsendile pensionieelsest sissetulekust ja tagaks kodanikele väärilisema pensioni, on jäetud igaühe enda vastutada. Inimesed küll tunnevad vajadust oma pensioniiga kindlustada, kuid erinevatel põhjustel lükatakse sellega seotud konkreetsed otsused edasi. Üks edasilükkamise põhjusi peitub kindlasti selles, et rahaasjades ei osata teha pikaajalisi plaane ning teisalt usaldatakse olemasolevat süsteemi vähe.
Suurema tõenäosusega satuvad pensionieas keerulisse majanduslikku olukorda madalama hariduse ja väiksema sissetulekuga inimesed, kellel on pensionini vähem aega. Kõrgema haridustaseme ja tööalase kogemuse kasvuga suureneb tõenäosus elada pensionieas majanduslikult kindlamalt. Vaesuseohtu langemise põhjustajaks on ka meie kaasmaalaste vähene teadlikkus tulevase pensioni suurusest ja liigne lootus saada lisatulu. Nii loodavad näiteks Eesti elanikud saada pensionieas lisatulu tööl käimist jätkates, oma ärist, kinnisvara ja muu vara müügist. Tegelikkuses peab aga iga teine Eesti pensionär toime tulema ainult riikliku pensioniga.
Pensionivalmiduse indeksi uuring valmis SEB tellimusel koostöös turu-uuringute firmaga TNS ning Riias asuva Stockholmi Majanduskooli jätkusuutliku äritegevuse keskusega. Uuring koosneb neljast põhielemendist: pensioni-alane teadlikkus, usaldus pensionisüsteemi vastu, inimeste tegelik käitumine ja kindlustunne tulevase pensioni suhtes.
Pensionivalmiduse indeksit on kavas edaspidi koostada igal aastal, et selgitada välja tegelik olukord ja nõustada oma kliente ka värske uuringuteabe alusel.
INDREK HOLST, SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees
