Maaparandusega tegeleva põllumajandusameti Jõgeva keskuse peaspetsialisti Ele Liivamägi sõnul on enamik maaparandussüsteemidest rajatud möödunud sajandi 60.-80. aastatel ja need on praeguseks küllaltki halvas olukorras.
Maaparandussüsteemide korrashoidmine on maaomaniku kohustus, kuid iga maaomaniku arusaam maaparandushoiust on erinev. Põllumaa liigniiskuse põhjuseks on sageli eesvoolude hooldamata jätmine, uputatud dreeni- või kollektorisuudmed ja setet täis või umbseks kasvanud kogumiskraavid.
Palju teevad kurja koprapaisud
Väga palju kahju teevad kraavidele ehitatud koprapaisud, mis ei lase põldude drenaažisüsteemidest või metsakuivendussüsteemidest valguval veel ära voolata. Pikka aega hooldamata, setet täis ja lagunenud dreenisuudme taga võib olla hektarite viisi liigniisket põllumaad. Liivamägi rõhutas, et maaomanikud peaksid erilise hoolega jälgima, et nende kasutuses olevatel põldudel oleksid drenaažikaevudel kaaned peal. Eriti peaksid seda nõuet jälgima need, kelle drenaažikaevud paiknevad teede ääres. Kaaneta kaev on eluohtlik, seda kinnitavad mitmed kurvalt lõppenud õnnetused. Maaparandussüsteemide toimimiseks pole alati vaja teha suuremahulisi uuendus- või rekonstrueerimistöid. Oluline on maaparandussüsteemide järjepidev hooldamine.
Sageli on eraisikule kuuluvad maad põllumajandusettevõtjaile rendile antud ning maaparandussüsteemide korrashoidmine võiks olla maa harimise perioodil rentniku ülesanne. Selliste kohustuste või muude kokkulepete täitmist on igal maaomanikul võimalik nõuda rentnikult enne pikemaajalise rendilepingu allkirjastamist.
Uus maaelu arengukava meede
Maaparanduse valdkonna olulisema informatsioonina soovis Liivamägi tähelepanu juhtida, et käesoleval aastal avaneb Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meede 4 “Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid”, mille kaudu on võimalik taotleda toetust maaparandussüsteemi rajatiste rekonstrueerimiseks, uuendamiseks ja ehitamiseks. Lisaks saab taotleda toetust põllumajandus- ja erametsamaale, põllumajandusliku tootmishoone juurdepääsutee ja selle koosseisu kuuluva rajatiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Toetus on suunatud maaparandusühistutele, metsaühistutele, äriühingutele või füüsilisest isikust ettevõtjale, erametsaomanikele ja mittetulundusühingutele, kes vastavad meetmes kirjas olevatele nõuetele. Toetuse saamise määr ja suurus ning toetuse saamiseks esitatavad nõuded selguvad tänavu kevadel.
Täpsustatud reeglite selgumisel on võimalik kõigil huvitatutel taotlusvoorus osalemiseks ettevalmistustöid alustada. Seoses sellega peaksid kõik toetusest huvitatud jälgima meetmega seotud informatsiooni nii põllumajandusministeeriumi kui PRIA kodulehel.
Ennekõike loodetakse põllumajandusametis, et algava meetme käigus rekonstrueeritakse ja uuendatakse Jõgevamaa maaparandussüsteeme, et hoida toimivana väärtuslikku pärandit minevikust, mis seni on võimaldanud põllu- ja metsamaad muretult kasutada.
Täpsema info saamiseks soovitab Ele Liivamägi pöörduda põllumajandusameti Jõgeva keskusse või lugeda infot asutuse kodulehelt.
Majandustegevusteate saab esitada elektrooniliselt põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu või paberkandjal PMA taimetervise osakonnale või asukohajärgsele PMA maakonnakeskusele. Majandustegevusteade tuleb täita vastavalt etteantud juhisele ja tasuda riigilõiv. Täpsem info on PMA kodulehel www.pma.agri.ee.
TOOMAS REINPÕLD
