Teisipäeval sai Siimustis Kiigemetsa koolis teoks koostegemise päev. Sellele olid ühiselt õppima, meisterdama ja sportima kutsutud maakonna koolides lihtsustatud õppekava järgi haridust omandavad õpilased.
Koostegemise päevale tuli veerandsada põhikooliõpilast seitsmest Jõgevamaa koolist. Neil oli võimalik kaasa lüüa neljas Kiigemetsa kooli õpetajate juhendatavas õpitoas. Loodusõpetuse õpitoas meisterdasid kõige väiksemad lapsed Ingrid Järvsoo juhendamisel kalamängu, natuke vanemad tutvusid Helgi Schlegeli vahendusel varakevadise loodusega ning kõige vanemad täitsid samuti Helgi Schlegeli juhendamisel kulupõlengute teemalist töölehte. Varakevadise looduse tundmaõppimiseks võeti appi näiteks tunnetuskotike. Lastel tuli kätt kotti pistes ära arvata, mida see sisaldab. Sisaldas pajuurbi ehk pajukiisusid. Maitsti ka varakevadist jooki — kasemahla. Kulupõlengud on aga kevadel väga aktuaalne teema, nii et selle käsitlemisest oli kindlasti suisa praktilist kasu.
Emakeele töötoas, mida juhendasid Piret Meri ja Kaire Toming, õppisid vanemad õpilased näidendit ja nooremad tegid valmis ühe raamatu. Tööõppe õpitoas meisterdati Reino Hobolaineni juhendamisel puidust meeneid ning põletati neile Kairi Merimaa juhendamisel kaunistusi peale. Prooviti ka võistu naelu puusse lüüa. Spordi õpitoas mängiti Hille Kirpu ja Urmas Paju juhendamisel täpsust ja osavust arendavaid mänge, visati erinevate pallidega vabaviskeid ning korraldati teatevõistlus.
Pisut enam kui kahe tunni jooksul jõudsid kõik lapsed kõigist õpitubadest läbi käia.
“Lapsed olid tublid ja tegid kõiges aktiivselt kaasa,” kiitis Hille Kirpu. Ingrid Järvsoo ja Kairi Merimaa lisasid, et õpilased kodunesid uues olukorras kiiresti, nii et juhendajatel oli tunne, nagu õpetaksid nad neid lapsi iga päev.
Koostegemise päeva korraldas Kiigemetsa kool esimest korda.
“Haridusliku erivajadusega lastel on tavaolukorras üsna vähe võimalusi tavalisest koolikeskkonnast väljas käia ja näha kasvõi näiteks sedagi, kuidas mõnes teises koolis elatakse ja õpitakse. Seepärast otsustasimegi korraldada sündmuse, millele on oodatud just sellised õpilased,” ütles Kiigemetsa kooli õppealajuhataja Tuijo Küüts. “Kui esimene katse korda läheb, püüame midagi sarnast ka tulevikus korraldada.”
Tagasiside oli igati positiivne
Koostegemise päeva lõpus korraldatud ümarlaual ütlesid õpilastega kaasas olnud juhendajad (enamasti olid nad sotsiaalpedagoogid, logopeedid või koolipsühholoogid, kes ka tavaolukorras lihtsustatud õppekava järgi õppijatega tegelevad) lühidalt välja, mis mõtteid ja tundeid koostegemise päev neis tekitas. Öeldu oli igapidi positiivne, nii et Kiigemetsa koolil tasub juba praegu järgmise ürituse peale mõtlema hakata.
Päris mitu juhendajat mainis näiteks seda, et lapsed olid juba siis, kui nad kuulda said, et neid sellisele päevale on kutsutud, väga rõõmsad ja elevil.
“Meie laste jaoks oli juba siiasõit omamoodi seiklus,” sõnas Pala kooli õppealajuhataja ja logopeed Mairi Mandel. “Neile meeldis siin olla, sest nad olid siin tähelepanu keskpunktis ning leidsid teiste koolide õpilastega kiiresti kontakti.”
“Lastel oli siin põnev ja mulle endale ka meeldis,” ütles Helena Nõmmik Põltsamaa ühisgümnaasiumist. “Spordi õpitoas meeldisid kõige rohkem need täpsust arendavad mänguvahendid, mille siinse kooli poisid tööõpetuse õpetaja juhendamisel valmistanud on. Ka keraamikatöökojas ja mujal nähtu andis tunnistust sellest, et Kiigemetsa kooli õpilastel on palju võimalusi midagi oma kätega valmis teha.”
Adavere põhikooli eripedagoogi Maret Auna meelest oli kõige toredam emakeele õpituba, kus lapsed said teatrit teha ja raamatut meisterdada.
“Meie koolis ja küllap ka teistes koolides osalevad lihtsustatud õppekava järgi õppivad lapsed küll kõigis koolisisestes tegemistes, aga neil on tore vahel ka oma koolist välja saada,” ütles Arlete Padar Puurmani mõisakoolist. “Tore, et leidub inimesi, kes selliste ürituste korraldamise oma südameasjaks on võtnud.”
Võiks teha ka olümpiaadi
Laiuse põhikooli sotsiaalpedagoog Urve Minajev lisas, et haridusliku erivajadusega lastel on keeruline olla tavaklassi õppeprotsessi sees ja õpetajal omakorda keeruline õpetada korraga tavalisi ja lihtsustatud õppel olevaid õpilasi. See on justkui liitklassis tunni andmine. Ning tore on, kui kusagilt pudeneb häid ideid, kuidas seda koos õppimist korraldada.
Kui tänavusel koostegemise päeval jagati lihtsalt teadmisi ja oskusi, siis järgmisel korral võiks Tuijo Küütsi sõnul juba sisse tuua teatava võistlusmomendi.
“Lihtsustatud õppekava järgi õppivad noored jäävad ju üldjuhul igasugustest võistlustest ja konkurssidest kõrvale. Aga meie võiksime just neile midagi võistluse või olümpiaadi laadset korraldada.”
“Ka meie oleme oma koolis sellise olümpiaadi vajalikkusest kõnelnud,” sõnas Mustvee gümnaasiumi eripedagoog Heidi Aruväli. “Tore oleks, kui see teoks saaks.”
Ümarlauas arutleti pisut ka selle üle, kas olümpiaad võiks olla ühele või mitmele ainele pühendatud.
“Kui see teha näiteks loodusõpetuse teemaline, saaksime selleks ära kasutada Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel meie kooli juurde rajatava looduse õpperaja. Sellel saab ülevaate tuntumatest aia- ja metsalilledest ning puudest, ilmakaartest ja ilmaandmete kogumise viisidest,” ütles Tuijo Küüts.
Tema sõnul saadab Kiigemetsa kool koostegemise päeval osalenud koolidesse tagasisidelehed, mille vastustest peaks kooruma veelgi järgmise ürituse ettevalmistamise seisukohalt kasulikke ivasid.
“Kahtlesime algul, kas koolid on oma lihtsustatud õppel olevate laste koostegemise päevale saatmisest huvitatud, aga nagu selgus, toetati lapsi ja juhendajaid selles osas vägagi,” tõdes Kiigemetsa kooli direktor Urmas Paju.
RIINA MÄGI
