Tänavune Viljandi Pärimusmuusika festival pöörab tähelepanu soolomängijatele, kuid programmipealik Tarmo Noormaa on kindel, et muusikat jätkub igale maitsele.
Mille poolest on see festival teistsugune?
Teema on teistsugune. Igal festivalil on olnud oma teema, et kontsentreerida tähelepanu mingile kindlale aspektile pärimusmuusikas. Eelnevatel festivalidel, mille programmipealik ma olen olnud, olid teemadeks pillid. Lõõtspillid. regilaul ja näppepillid, mis tähendab, et oleme otsinud üle terve maailma just selle pilli mängijaid.
Tänavu on teema soolo. Me pöörame täheleapnu nendele kultuuridele, kus on soolomängija tähtis. Eesti pärimuses on soolo ka olnud väga tähtis, sageli on ka bändi liikmed sooloartistid ja bändid koosnevad tihti soololiikmetest. Me tahame tulla tagasi juurte juurde, tutvustada just seda sooloks mängimist, et üks inimene tuleb, paneb peo püsti.
Kui raske või lihtne oli esinejaid leida ja mille järgi neid valisite?
Valisime selle järgi, kui hästi nad sobisid soolo teemaga. Välisesinejaid otsisime just sellistest kultuuridest ja piirkonnast, kus me teadsime, et neile on soolo mängimine olnud väga tähtis.
Näiteks?
Näiteks Indiast tuleb artist, kes esitab India klassikalist muusikat. Või kurgulaulja Tõvast, mis on vabariik Venemaa koosseisus. Baikali juures elab niisugune rahvus: tõvad. Neil on oma keel ja väga omapärane musitseerimisviis. Nagu saamidel on joik, on tõvadel kurgulaul. Nad teevad kurguga jorinaid ja suuga ülemhelisid peale. See meenutab pisut parmupilli, millel on ka kogu aeg üks sirin ja siis lisanduvad meeloodiad. Kurgulaul on väga omapärane musitseerimisviis, see on vaimudega suhtlemise moodus.
Millise nimega mees see tõva kurgulaulja on ja mis ametit ta peab?
Andrei Mongush, ta töötab Tõvas pärimusmuusikaõpetajana.
Kui kerge või raske on sealt Venemaalt välja saada? Mingid viisad? Takistusi ei olnud?
Küllalt raske oli temaga suhelda, elementaarset ühendust saada. Aeg liigub neil seal teistmoodi, pole meiliaadressi ja telefoni kasutatakse harva. Me saime ühe numbri, hästi kaugelt, ühe teise festivalikorraldaja käest. Proovisime talle helistada igal õhtul, kuu aega. Ja lõpuks ta oli kodus!
Tõva asub mitu tuhat kilomeetrit Moskvast idas, selleks, et viisa saada, pidi muusik kaks korda Moskvas käima. Eesti saatkond muidugi andis viisa hästi, Venemaa lasi välja ka, sest kultuurivahetus on ju hea põhjus.
Kust on tulnud festivali kõige kaugemad ja kõige eksootilisemad esinejad?
Brasiiliast, Tõvalt ja Indiast. Brasiilia ja India muusikutega suhelda oli aga lihtne.
Kõige tähtsamad on aga alati just otsekontaktid, nende kaudu suhtlemine on kõige ladusam.
Millistest Euroopa maadest on sooloesinejaid tulemas?
Tulevad esinejad Soomest, Rootsist, Austriast, Hispaaniast, Ukrainast. Aga ka flaamide udmurtide, maride esindajad. Tuleb ka koramängija Senegalist, kes mängib koos Rootsist pärit viiuldajaga.
Miks just need ja mitte teised?
Me oleme välja valinud parimad sooloesinejad. Muusikud, kes on harjunud üksi mängima ja publiku käima panema. Festivali eesmärk on tutvustada eesti pärimusmuusikuid, aga me teeme seda ka läbi eeskujude, kutsudes välisesinejaid. Loodame, et paljud eesti muusikud saavad nii julgust tulevikus samuti soolona mängida.
Aga meil on ka eesti sooloartiste, näiteks Tiit Kikas, kes mängib viiulit, aga kasutab laval lasertehnoloogiat, valgusemängu, erinevaid tehnilisi vidinaid. Ta mängib eesti pärimusmuusikat, aga teeb seda elektroonika nurga alt. Või lõõtsamängija Juhan Uppin.
Kas tänavune festival on olemuselt varasemast elitaarsem?
Ei usu küll, et keegi ei peaks pettuma. Kuigi rohkem tähelepanu on soolodel, esinevad ka mitmed eesti ansamblid, nad lihtsalt teevad oma kava sees rohkem soolosid.
Ei saa muidugi oodata, et kõigile meeldiks kõik, meil on kavas väga erinevaid kontserte, alates neist, mis on mõeldud väga gurmaanidele ja lõpetades nendega, mis vastavad enamiku maitsele.
Kas maitsed on eristatavad ka festivalipäevade kaupa, et millal võiksid kohale sõita gurmaanimad ja millal tavapublik? Millised on esinemispaigad?
Päevade kaupa repertuaar küll ei eristu, aga eks sisekontserdid on enamasti gurmaanimatele.
Kontserdipaigad on Kirsimägi, Kaevumägi, kultuurimaja hoov, Saku telk, mis asub Vabaduse platsis, Suur tuba, mis on Akadeemia must kast, siis Pärimusmuusika ait, Jaani kirik ja Roheline lava raekoja ees.
Mõned kontserdid on ka maakonnas?
Maakonna kontserdid on Tuhalaanes, Olustveres ja Hallistes. Olustveres on täiesti uus kontserdipaik: hiljuti on restaureeritud lossi talli hoov, kus toimub reedel esimene kontsert.
Mida kujutavad endast nn lisaprogrammid?
Lisaks kontsertprogrammile on meil veel õpitoad, regilaulupesa, mis on avatud iga päev, roheline lava, käsitööhoov ja muinasjututoad.
Kondase hoovis asuv Regilaulupesa on koht, kus hommikust õhtuni toimub regilaulmine. Seal saab kaasa laulda, ees laulda, saab lihtsalt regilaulda, see on omamoodi vaikne koht keset festivalimöllu, kus saab maha istuda ja eesti vanimat kultuuripärandit nautida.
Välisesinejaid on päris palju, aga mis rahvusest on publik?
Meie festival on enamjaolt eesti publikule suunatud, kuna tahame ju eesti pärimusmuusikat mõjutada, aga läti ja saksa, soome ja inglise keelt on kuulda olnud igal aastal.
Kui kaua olete selleks festivaliks ette valmistunud ja kui suure osa teie aastaringsest tööst moodustab see festival?
Valmistunud olen eelmise aasta augustist. Festivali korraldus on umbes 60 protsenti minu tööst, muidu mängin ma veel lõõtsa ja teen aastas umbes 100 koolikontserti, st me tutvustame rahvapille Eestimaa koolides.
Valik kontserte
Neljapäev, 23. juuli
Kell 16 Kaevumägi Zetod ja Lenna Kuurmaa
Kell 18 Kirsimägi Ellika ja Solo (Rootsi/Senegal)
Kell 20 Kaevumägi J. Karjalainen (Soome)
Kell 24 Kaevumägi Shubhendra Rao ja Satyajit Talwalkar (India)
Kell 24 Saku telk Väikeste Lõõtspillide Ühing
Reede, 24. juuli
Kell 17 Aida suur saal Kärt Johanson, Robert Jürjendal ja Taavi Kerikmäe
Kell 18 Kirsimägi Clã Brasil (Brasiilia)
Kell 18 Kultrahoov Ekton Korka (Udmurdi)
Kell 19 Suur tuba Stefan Timmermans/Bart de Cock (Flaami)
Kell 01 Aida suur saal Andrei Mongush (Tõva)
Laupäev, 25. juuli
Kell 16 Kaevumägi Gjangsta
Kell 18 Kirsimägi Aleksei Arkhipovsky (Venemaa)
Kell 20 Kaevumägi Blima (Hispaania)
Kell 23 Jaani kirik Johanson & Vennad
Pühapäev, 26. juuli
Kell 14 Kirsimägi Järsumäe Virve pereansambel ja Audru Jõelaevanduse Punt
Kell 15 Aida suur saal Petter Berndalen (Rootsi)
Kell 18 Kultrahoov Andres Mustonen, Maarja Nuut, Taavo Remme
NB! Kavas võib tulla muutusi.
Vaata ka www.folk.ee
JAANIKA KRESSA
