OÜ Peipsi Kalatööstus on üks vähestest ettevõtetest Peipsi ääres, mis töötleb kala kohalikule turule. Valmistatakse suitsutatud kalatooteid, erinevaid konserve ning kuivatatud ja vinnutatud kala. Tooteid müüakse oma toitlustusasutustes, kuid ka Jõgeva kalapoes, Tartus Sadama turul ja mujalgi. Firma on suutnud saada oma tooted müügile ka Maxima ja Rimi ketti. Uusi turge otsitakse aga veelgi. Enam nõutakse muidugi suitsukala ja kohast valmistatud konserve. Toorme kättesaadavusest sõltuvalt on mõnigi toode müügil küllalt lühikesel perioodil. Niisuguseks tooteks on näiteks “Lutsumaks õlis“, mille järgi on küllalt suur nõudlus. Korraga on tootmises kuni 20 erinevat toodet. Varasematel aastatel olid nõutud tindist valmistatud tooted, eriti kuivatatud tint. Kuna aga praegu on tint püügist kadunud, siis ei ole ka neid tooteid enam võimalik valmistada. Toodangu mitmekesistamiseks on valmistatud väikeses koguses tooteid ka merekaladest. Mõningaid tooteid tehakse tellimisel, näiteks koha taignas jne. Retseptid on välja töötatud kohapeal.
Kui varem olid Peipsi ääres traditsiooniliselt suitsutamise kaladeks ahven ja latikas, siis Peipsi kalatööstus suitsutab peaaegu kõiki kalaliike.
Enamik kohast ja ahvenast töödeldakse fileeks. Peipsi Kalatööstuse juht ja omanik Ilja Bõstrov ütles, et müüb fileed Pärnusse, osa Saaremaale, aga ka Tallinnasse.
Umbes 80 protsenti Peipsi Kalatööstuses valmistatud kalafileest läheb vahendajate kaudu ekspordiks, Peipsi kala on Euroopas kallis. Vahendajad võtavad suurema osa kasumist, töötleja ja kalurid saavad väiksema osa.
“Hind võiks meile soodsam olla, siin makstakse meile viis kuni seitse eurot ehk 78-110 krooni kilo eest, Euroopas saavad edasimüüjad tõenäoliselt 20 eurot ehk ligikaudu 315 krooni kilogrmmist,“ nentis Bõstrov.
“Firmal oma püütud kala filee valmistamiseks ei jätku ja sellepärast peab tööstuse käigushoidmiseks seda juurde ostma. 80 protsenti toormest püüavad oma kalurid, umbes 20 protsenti tuleb juurde osta,“ märkis Bõstrov.
Firmal on stabiilne kalurkond. Omatakse püügivõimalust nii põhjanooda ehk mutnikuga, mõrdadega ja kaldaäärsete kui ka kaugemate võrkudega.
HELVE LAASIK
