Viimastel aastatel on läinud ostu-müügi tehingutega küllalt suur hulk Jõgevamaa püügilube teiste maakondade ettevõtjate kätte ehk kalandusest laekuv tulu laekub teistesse maakondadesse.
Nõukogude ajal oli Peipsi kalandus koondunud Kallastele ja Lohusuusse. Jõgevamaa Peipsi äärsed kalandusest huvitatud elanikud käisid nendesse keskustesse tööle. Jõgevamaale ei tehtud kalanduslikke investeeringuid (sadamad, külmhooned).
Eesti Vabariigi algaastatel rajatud Jõgevamaa kalandusettevõtjatel tuli alustada nullist. Kalanduse kui majandusharu olulisust maakonna jaoks pidasid oluliseks esimesed maavanemad ja loodusamet, kes oli kalanduse korraldajaks maakonnas. Hinnata tuleb keskkonnaministeeriumi mõistvat suhtumist kalandusettevõtluse käivitamiseks maakonnas. Tegus oli maakondade vaheline kalanduslik koostöö. Tegutses nn Peipsi nõukogu, kus arutati läbi kõik kalandusvaldkonna olulisemad probleemid.
Praeguseks on kalandus kujunenud maakonnas arvestatavaks majandusharuks. Jõgevamaa Peipsi kalandus on koondunud Kasepää valda. Maakonna 15st püügilolevast kalandusettevõtjast on registreeritud seitse Kasepää vallas. Suuremad ettevõtted on OÜ Peipsi Kalatööstus, OÜ Omedu Rand ja OÜ MIF Laine. Nemad on ka suuremad tööandjad Kasepää valla kalandusettevõtluses.Väikeettevõtjatest on aasta-aastalt oma tegevust laiendanud ja intesiivistanud OÜ Katroni.
Jääb loota, et lähiajal saab alustada Omedu kalasadama ehitamist praeguste lossimisvõimaluste laiendamiseks. Moodsa kalasadama puudumine on ka kõige nõrgem lüli maakonna kalandusettevõtluses.
Mustvees tegutseb kalandusettevõtjaid vähe. Tegeletakse eelkõige kalapüügiga. Küll on OÜ Järvetähe rajanud omale väikese kalatöötlemistsehhi, kust töödeldud kala müüakse siseturul.
ENE ILVES, Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakonna Jõgeva büroo peaspetsialist
