Kalev Jalasto kasvatab Linnuse talus tšintšiljasid. Mõnda aega tagasi oli tal Eesti suurim tšintšiljafarm pooleteise tuhande loomaga, nüüd mõtleb peremees karusloomakasvatuse lõpetamisele.
Põhjus on lihtne, sest Riigikogu arutab seadust, mis keelustaks tšintšiljade pidamise naha saamise eesmärgil või seaks loomade elutingimustele nii ranged piirid, et äri ei tasuks enam ära.
Esialgu on Linnuse talus tuhatkond looma veel alles ja turismitalu külastajad saavad kaeda ka tšintšiljakasvatuse köögipoolt.
Tšintšilja ehk villakhiir on näriline, oma nime saanud indiaanlaste chinta hõimu järgi. Nimi tähendab “väike chinca”. Tšintšiljanahk on tänu oma pehmusele ja soojusele üks hinnatumaid. Seetõttu on tšintšilja looduses peaaegu hävinud, kuid teda kasvatatakse tänapäeval edukalt kogu maailmas. Tšintšilja on väga paljudes peredes ka lemmikloomaks.
MARJU UUSEN
