Füüsilisest isikust ettevõtjana Sadalas kümme aastat toitlustusteenust pakkunud Luule Väin ütles, et temal on rasketel aegadel aidanud ellu jääda paindlikkus.
Näiteks pakub ta lõunat lähedal töötavatele teetöölistele. Kui on kusagil üritused, pakub Luule Väin alati toitlustamisvõimalust. Lisaks valmistab ta Sadala kooli õpilastele sooja koolilõunat.
“Lapsed saavad süüa nii palju kui nad tahavad, sest paari-kolme kartuli ja mõne viineriga ei saa teismeline söönuks. Sooja toidu panen lauale, igaüks tõstab endale nii palju kui soovib,“ lisas ta. Väin peab õigeks, et lapsed saaksid koolis lõuna ajal kõhud korralikult täis süüa. Siis ei minda väiksemaid pommima ega kommi- ja krõpsupakke ära võtma.
Väga palju on tal aidanud ellu jääda ka rootslasest elukaaslane Eckard Klug. Tema tõi ka Sadala koolis toitlustamiseks vajalikud külmikud ja muud köögiseadmed. Lisaks kasvatab Väin ise kartulit ja porgandit ning kaalikaid ja punapeeti.
Kasutatud riiete kauplus Sadalas on sisuliselt humanitaarabi laialijagamise punkt. Kohti, kus Eestimaal abi vajatakse, on Luule Väina sõnul väga palju. Üht-teist tuleb siiski ka müüa, et ruumide rent saaks tasutud.
Luule Väin ütles, et peopidamise kohana kasutatakse nii Sadala söökla ruume kui tellitakse toidud koju või mujale. “Inimesed on mugavaks läinud,“ lisas ta. Ja selles pole midagi imelikku.
Luule Väina uus hobi on leivategu, seda ei saa aga masstootmiseks teha. Leiba ostab kindel klientuur, kes sellega harjunud. Leiba käib Väin müümas ka laatadel.
Tema elukaaslane Eckard Klug viib leiba ka Rootsi. “Ka rootslane oskab juba musta leiba süüa,“ lisas ta.
Möödunud aastal tegi kodukandiühendus Luule Väina juures leivapäeva. 60 inimest sõi ühe ahjutäie leiba kohe ära ja jõid külma piima peale. Ahjutäis tähendab kümmet pätsi.
HELVE LAASIK
