Riigijuhtidel pole õigust süüdistada kohalikke omavalitsusüksusi Eestis välja kujunenud eelarvekriisis. Paika ei pea vihjed kohalike omavalitsuste poolt hiljuti vallandatud lauslaenamistele.
Kohalike omavalitsusüksuste ca 1,8 miljardiline laenukohustus ei ole tekkinud käesoleva aasta esimeses kvartalis. Tegemist on kogu taasiseseisvumise ajal võetud pikaajaliste kohustustega, mis pidi olema teada ka riigieelarve koostajatele. Kohalikud omavalitsusüksused esitavad juba mõnda aega rahandusministeeriumile konsolideeritud aruandeid. Seetõttu on kummaline, et avalikkuse ees üritatakse eelarvekriisi vabandada omavalitsusüksuste “ootamatu” laenuvõtmisega. On raske uskuda, et valitsuse liikmeteni jõudis omavalitsusüksuste pikaajaliste kohustuste teema suure üllatusena ja seejuures “sobimatu lauslaenamise” kontekstis.
Targalt juhitud vallad ja linnad ei prognoosinud oma tulubaasi tõusu rohkem kui ligikaudu 5 protsenti. Oli ju ilmne, et laekumine suureneb aasta esimestel kuudel, kuid väheneb hiljem majanduse üldise madalseisu tulemusel ees ootavate koondamiste jms tõttu. Kogu majandusaasta lõikes ei ole aasta alguse üksikisiku tulumaksu ülelaekumine mitte mingi näitaja. Seda ei tohiks riigijuhid küll omavalitsusüksustele laenumoratooriumi kavandamisel aluseks võtta, mistõttu on alusetu omavalitsusüksuste laenamist sobimatuks kuulutada. Selline näpuga näitamine seab omavalitsusüksused rahva silmis ebaõiglaselt halba valgusse.
Omavalitsusüksustel on seadusest tulenevad kohustused, näiteks vastutus tagada piisaval arvul lasteaiakohti ja koos riigiga ka põhikooli kohti. Koole ei saa ehitada kümme aastat omavahenditega või oodata poliitiliselt motiveeritud rahasüste. Normaalne praktika on võtta laenu, ehitada ühiskondlikult vajalikud hooned valmis ning tagastada laenud tulude arvelt pikema aja jooksul.
URMAS ARUMÄE, Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees
