Mitmes Jõgevamaa põllumajandusettevõttes kavatsetakse sel nädalal heinateoga lõpule jõuda. Loomakasvatusspetsialistide sõnul õnnestub tänavu piisavalt hea kvaliteediga heina teha.
Palamuse valla põllumajandusfirmas aktsiaseltsis Evemar alustati heina tegemist möödunud nädalal ja pühapäevaks jõuti töö juba lõpetada. Eile alustati heinarullide lautadesse vedamist. “Valmistasime heina ligi 3000 rulli. Meie lüpsikari on 350-pealine, tarviliku koguse arvutas välja peazootehnik Pilvi Värnik. Üle vajaliku koguse pole mõtet heina teha. Möödunud aastal valmistasime rohkem silo, kui oma kari tarbis, kavatsesime seda müüa, kuid paraku ei leidunud ostjaid,“ rääkis Evemari juhataja Mati Evert.
Evemari suuremad heinamaad asuvad Kaarepere lähedal, Kaiaveres, samuti Mullaveres. Põhiliselt kasvab nendel maadel ristik, põldhein ja ka mitmete taimede segu.
“Senised rohumaad kipuvad vananema, mistõttu kavatseme tuleval aastal uusi rajada,“ rääkis Mati Evert.
Ilmataat soosis
Osaühingus Vaimastvere Agro hakati heina tegema 25 juunil. Juhataja Jaanus Terase sõnul jõutakse sel nädalal töödega lõpusirgele. “Praeguseks on valmis 1500 rulli heina ja arvatavasti suureneb see kogus 2000 rullini. Niipalju polnud algul plaanis teha, kuid ilusad ilmad soosivad heinategemist. Heina ülejääke oleme meelsasti valmis ka müüma,“lausus ta.
Põllmajandusfirma juht Teras märkis, et osaühingus Vaimastvere Agro kasutakse heina tegemiseks sooäärseid maid, kus kvaliteetset silo pole võimalik valmistada.
Alanud nädalal plaanitakse heinateoga ühele poole jõuda ka Jõgeva valla põllumajandusettevõttes Perevara. “Meil on kavas teha 250 tonni heina, mis on sama suur kogus kui mullu,“ rääkis juhataja Alo Teder. “Suuremad heinamaad paiknevad meil Patjalas, Kuristal ja teisteski külades,“ lisas ta.
Alo Teder kiitis ka tänavuse heina kvaliteeti, mis tema sõnul tingitud headest ilmadest. “Loodetavasti on heinal ka korralik toiteväärtus. Lõplikult saab seda öelda aga siis, kui vajalikud proovid tehtud,“ Teder.
Ainult entusiasmiga ei saa töötada
Põllumajandustootjate sõnul kasvutakse heina ennekõike vasikate ja talvel ka lehmade toitmiseks. “Ülejäänud veisekarjale on toiduks põhiliselt silo,“ lausus Evemari juhataja Mati Evert. Ta ütles, et otsest sõltuvust tänastel majandusraskustel ja heinateol pole. “Praegu töötavad aga põllumehed suuresti entusiasmist. Kui toodangu eest ei hakata tööle ja kulutustele vastavat hinda maksma, kaob lõpuks töötamise mõte. Inimesed ei tule tööle mitte suurest armastusest, vaid ikka selleks et teenida ja ära elada. Loodame, et olukord hakkab siiski paremaks muutuma ja võimaldab meil hakata taas mõtlema investeeringutele, muu hulgas ka uue lauda ehitamisele,“ lisas ta.
iii
JAAN LUKAS
