Juuni alguses jätkusid mailõpu kuumad ilmad. Päeval mõõdeti maakonnas 26…28 kraadi. Päike paistis päev läbi ja selle eest otsiti varju. Rannad olid rahvast täis, käidi ujumas.
Paari päevaga sai aga südasuvine soojus otsa. 3. juunist alates hakkas sadama ja ilm muutus viluks. Sageli ei tõusnud temperatuur päeval üle 15 kraadigi ja öösel selginedes esines maapinna lähedal isegi miinuskraade.
Kõige külmem oli 7. juuni öö, kui 2 cm kõrgusel mulla kohal mõõdeti Jõgeval –2,5 ja Mustvee lähedal Tiirikoja ilmajaamas –1,2 kraadi. Kohati said kahjustada varase kartuli pealsed ja maasikaõied.
Vihma sadas rohkesti
Mõnel päeval ei olnudki peaaegu sajul vahet. Ööpäevased sademete maksimaalsed hulgad ulatusid maakonnas paiguti ligi 50 millimeetrini, mida loetakse ohtlikuks nähtuseks. Suuremad sajud esinesid kuu jooksul 4…6., 9., 11. ja 13…15., kohati ka 27…28. kuupäeval. 13. juunil esines äikest, mis süütas hooneid ja rikkus arvutisüsteeme.
Juba kuu keskpaigaks oli maakonnas maha sadanud 130-160 protsenti kogu kuu sademetenormist. Hoovihmadest tingituna olid sademetehulgad paikkonniti väga erinevad.
Tuul oli kõige tugevam Jõgeval 17. juunil, kui selle kiirus ulatus iiliti 17 m/sek. Huvitav on mainida, et see mõõdetud tuule maksimumkiirus osutus antud päeval suurimaks kogu Eesti ilmajaamade võrgus, kaasa arvatud saared ja rannik.
Kuu viimasel dekaadil ilm soojenes. Päevased maksimumtemperatuurid tõusid üle 20 kraadi, kahel viimasel päeval 25…29 kraadini. Päikest oli rohkesti, vihma sadas harva. Kuivaks jäid ka jaanilaupäev ja jaanipäev.
Kogu juunikuu keskmine õhutemperatuur osutus tavapärasest kraadi võrra madalamaks. Kui kuu alguses oli looduse areng keskmisest ligikaudu poole nädala võrra ees, siis kuu lõpuks oli areng keskmisele lähedasel tasemel.
Vihm oli põllukultuuridele kasulik
Kuigi vihma tuli juunis tavapärasest tunduvalt enam (kohati ligi kaks kuu normi) ning põldudel ja liivateedel võis hoovihmade järel näha pinnasekannet, tekkis tugev mullakoorik, raskendatud olid vajalikud põllutööd, tuleb neid sadusid siiski pidada taimedele väga kasulikeks. Pikaajalist liigniiskust ja seisvat vett põldudel ei tekkinud, sest muld oli eelnevalt kuiv. Juba mai lõpus kippus ristik närbuma ja selle kasv seiskus. Vihmade järel algas rohu hoogne kasv. Samuti paranes teiste põllukultuuride seisukord. Väga soodne oli juunikuu sajune jahe periood suviteraviljadele, sest see sattus võrsumise-kõrsumise, peaalgete tekkeajale. Liialt madal oli aga kuu esimesel poolel temperatuurirežiim soojust enam nõudvate kultuuride jaoks.
Kõige soojem juuli teine pool
Milline on olnud juulikuu ilm Jõgeval viimase 87 aasta jooksul? Keskmiselt satub suve kõige soojem aeg juuli teise poolde ja augusti algusse. Juuli kõige kõrgem õhutemperatuur (33,4 kraadi) on mõõdetud siiski kuu esimesel dekaadil — 9. juulil 2006.
Juuli kõige madalamaks õhutemperatuuriks on mõõdetud 0,5 kraadi, mis registreeriti 1992. aasta 6. juulil. Vihma on tulnud heinakuul 10 millimeetrist (2006) kuni 175 millimeetrini (1990), keskmisena 81 millimeetrit.
iii
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
