Neljandat aastat järjest Euroopa Liidu Regioonide Komitee fraktsiooni Liit Rahvusriikide Euroopa eest – Euroopa Allianss (UEN-EA) korraldatud keskkoolide esseevõistlusel esindasid tänavu nelja õpilase hulgas Eestit ka kaks Jõgevamaa noort – Jõgeva Gümnaasiumi 11. klassis õppiv Annaliisa Jäme ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi abiturient Georg Murakas.
Jõgeva Gümnaasiumi õpilasi juhendas ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiit Naaber, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasi samuti ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Helle Roop.
Annaliisa sai võistlusest teada ajaloo tunnis. “Õpetaja rääkis meile sellest konkursist ja mulle pakkus see huvi,” rääkis tüdruk, kes valis oma essee teemaks “Kuidas suurendada loovust ja innovaatilisust oma piirkonna noorte seas”. Annaliisa kirjutas Eestis tegutsevatest noorteorganisatsioonidest, mille töös ta on osalenud, ning sellestki, mida annaks veel teha, et noored kohaliku elu edendamisel aktiivsemalt kaasa lööksid.
Noorte aktiivsus ja Europarlamendi valimised
“Paljud noored kahjuks ei teagi, milliseid üritusi meil korraldatakse. See on nagu kinnine ring: kes korra on käinud, need osalevad ka järgmisel üritusel. Uusi noori kahjuks eriti palju ei kaasata.”
Georg kirjutas Europarlamendi valimise aktiivsusest ning sellest, kuidas valimisaktiivsust saaks suurendada. “Mina rõhusin sellele, et Euroopa Liit peaks rohkem oma Venemaa-poliitikat koordineerima. Samuti ei tohiks energeetikas nii palju Vene gaasist sõltuda. Tuleks otsida ja leida alternatiive, ühest suurest monopolist Gazpromist ei tohiks lasta nii palju sõltuda.
Kirjutasin, et kui Euroopa Liit muudab Venemaa poliitikat, siis peaks valimisaktiivsus suurenema, Euroliit paistab siis usaldusväärsemana,” rääkis ta.
Veel kirjutas Georg oma essees, et Eesti inimene tahab valida Europarlamenti isikuid, mitte erakondi, ja sellepärast tuleks valimissüsteemi muuta. Juba järgmistel Europarlamendi valimistel nii lähebki, sest võimuerakonnad esitasid Riigikogule juba valimissüsteemi muutmiseks seaduseelnõu.
Tutvustasid oma kodukanti
Konkursi võidust sai tüdruk teada nii, et temalt küsiti lennukipiletite tellimiseks andmeid. “Olin konkursile esseed kirjutades sellega arvestanud, et võib-olla tuleb mul siis, kui hästi läheb, ka oma kooli ja kodumaakonda esindada,” ütles Annaliisa.
Ka Georgil polnud Brüsselisse sõidu vastu midagi. “Käin suvevaheajal tööl ja kui töö juurest kuuldi, et lähen Brüsselisse, anti väga lahkelt vabad päevad,” rääkis ta.
Brüsselis pidid õpilased tutvustama ka oma kodukanti. . Esitluse tegi Annaliisa oma koolist. Et Jõgevamaalt oli kaks õpilast, sai kodukoha tutvustamiseks sõna vaid üks. Georgi esitlus oli Jõgevamaa kohta ning omavahel lepiti kokku, et kõneleb tema.
Georg rääkis eesti keeles, tema esitlus tõlgiti. Oma emakeeles esinemise võimalust kasutas enamik noori. Georg suure auditooriumi ees esinemist ei kartnud.
“Ongi hea, et kõik rääkisid oma emakeeles, see näitab, kui mitmekülgne on Euroopa Liit,” tõdes Georg.
Brüsselis oli väga huvitav ka teiste esitlusi kuulata, sest enamik õpilasi olid pärit väikestest põnevatest kohtadest Põhja-Itaaliast, Edela-Poolast, Leedust, Iirimaalt, Walesist, Rumeeniast, Slovakkiast.
Georgile jäi meelde iirlaste esitlus, kus oli väga palju pildimaterjali. Itaallastel seevastu oli vähem pildimaterjali ja rohkem juttu.
Hea ja ülevaatlik oli ka Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmete antud ülevaade Euroopa Liidu ametiasutustest Brüsselis, samuti meeldis noortele Brüsseli ekskursioon.
Euroopa Liidu ametiasutuste toimimisest said noored ammendava ülevaate. Kui järgmisel aastal veel taolist konkurssi korraldatakse, on noored valmis taas osalema.
Jõgeva Gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tiit Naarits soovitas noortel mõelda ka Euroscola programmi kandideerimise peale. Võit tähendaks põnevat tutvumisreisi Strasbourgi kogu meeskonnale.
Oluline teavitus
Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige, Jõgeva vallavanem Saima Kalev ütles, et Jõgevamaa noored on ka varem Regioonide Komitee UEN-EA korraldatud esseekonkursil osalenud. Mullu tegi seda Tabivere Gümnaasium ning kaks aastat tagasi nii Jõgeva Ühisgümnaasiumi kui ka Pajusi kooli õpilased.
Saima Kalev peab õpilaste hulgas Euroliidu teemalise teavitustöö tegemist oluliseks. “Kõikidel on väga kiire ja Euroliitu puudutav tundub mõnikord vähemtähtsa lisainfona. Tegelikult on see vajalik info, peaksime tundma kõiki võimalusi, kus saame Euroopa seadusloomes kaasa rääkida,” kinnitas Kalev. Tema sõnul saavad huvilised materjali üsna ohtralt kätte ja süsteem polegi nii keeruline, kui asjad selgeks teha.
UEN-EA fraktsiooni eripära on, et väärtustatakse oma rahvuskultuuri ja keelt ning just riikide liitu, mitte föderatsiooni. “Igaühel peab olema teatud iseseisvus ja otsustamisõigus. Loomulikult on olemas ka ühised asjad.”
UEN-EA fraktsiooni neljandal keskkoolide võistlusel osales kokku 11 kooli kaheksast Euroopa Liidu liikmesmaast.
iii
HELVE LAASIK
