Esmaspäeval külastas Jõgevamaa gümnaasiumi Ameerika Ühendriikide suursaatkonna konsul Lisa Cross, kes tutvustas õpilastele Ameerikas õppimise võimalusi ning rääkis, kuidas viisat taotleda.
Konsul Lisa Cross saabus Eestisse mullu septembris. Viis kuud oma kahe pojaga Eestis elanud naine rääkis, et harjub veel siinse külma kliimaga. Oma töö tõttu on ta elanud näiteks Türgis, Pakistanis ja Surinamis. Just sealt troopilisest Lõuna-Ameerika kirderanniku väikeriigist perekond Eestisse saabuski. “Minu pojad kannavad esimest korda pikki pükse ja jopesid ning siin said nad ka oma esimesed talvesaapad. Enne käisid nad lühikestes pükstes ja crocksides,” muigas konsul.
Praegugi on tema kuueaastane poeg imestunud, miks see talv nii pikk on ja kunas külm aeg läbi saab.
“Siin on külm ja karm kliima. Aga oleme ikkagi Eestis rõõmsad ja töö konsulina on tore,” lisas Cross. Kuna konsul saabus Eestisse üsna ootamatult, siis pole ta veel eesti keelt ära õppinud ja tal on praegu nädalas kaks eesti keele tundi. “Tahan siinset keelt õppida, see on oluline, et oskaksid kohalikega suhelda ning siinsesse kultuuriruumi sobituda. Õnneks oskavad Eestis paljud inglise keelt ja olen seni hakkama saanud,” rääkis naine.
Jälle koolis – väga kodune tunne
Enne välisteenitusse asumist töötas konsul õpetajana. Taas õpilaste ees seista oli tema sõnul väga meeldiv ja kodune. Cross julgustas Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasi tegema valikuid, mis oma südame järgi. “Tuleb õppida ja teha seda, mis tõeliselt meeldib,” sõnas ta. Konsul on ise suur vana-kreeka ajaloo ja keele huviline. Kreeka keelt õppis iga päev, lisaks pakkus põnevust kreeka mütoloogia, mida oli kõige parem Türgis uurida. Ülikoolis on ta õppinud arheoloogiat ning magistrikraad on kunstiajaloos. “Õppisin seda, mis mind huvitas, kuigi palk ei pruukinud olla paljulubav. Olen oma hariduse ja ametivalikutega rahul, sest teen seda, mis mulle meeldib.”
Cross töötab Eestis Ameerika Ühendriikide suursaatkonna konsulaarosakonnas. “Töötan seal Ameerika kodanike teenistuses. Sinna hulka kuuluvad teenused, mis on seotud passidega, notariaalsete toimingute ja sotsiaalkindlustushüvitistega ning abiga hädaolukorra puhul. Näiteks võib mõni kaotada passi ja vajab erakorralist dokumenti. Või on mõnel õnnetus juhtunud või on vanglasse sattunud. Siis on oluline teada, kuidas saab teda külastada,” jutustas konsul oma tööst.
Lisaks sellele võtab saatkonna viisaosakond vastu Eestis elavate inimeste avaldusi mitte-immigrandi ja immigrandiviisadele. Millist viisat on vaja Ameerikas õppimiseks, rääkis konsul põhjalikult ka gümnasistidele.
Võtke asju väga rahulikult!
Viisataotlemise protsessis on tähtsal kohal intervjuu. Enne seda tuleb esitada vajalikud dokumendid ja tasuda taotlemiskulud. Konsuli sõnul on intervjuu tegelikult lihtne ning noortel ei ole vaja üleliia muretseda. “Võtke rahulikult, me väga ootame teid Ameerikasse õppima,” julgustas Cross. Enne intervjuud tasub õppuril läbi mõelda kolm põhilist küsimust: miks ja millisesse kooli ta soovib õppima minna, kuidas ta tasub oma õpingute eest ning mida ta kavatseb pärast lõpetamist teha.
“Vahel tulevad noored ja vastavad häbelikult, et nad ei tea, miks nad tahavad just oma valitud kohas õppida. See pole vastus, mida oodatakse. Öelge midagi, kasvõi seda, et vanemad käskisid või et teie onu on seal õppinud,” selgitas naine.
Konsul tõi olulise punktina välja fakti, et viisa antakse juhul, kui õpilasel on ülikool valitud, sinna kandideeritud ning positiivne vastus sissesaamise kohta olemas. “Kui noor ütleb, et ta tahab lihtsalt Ameerikasse minna ja õppimisvõimalustega tutvuda, siis ei saa me viisat anda.” Lisaks vastuvõtvale ülikoolile on õppuril kindlasti vaja tõendada, et tal on vajalikud summad õppekulude katteks või on ta saanud stipendiumi. Intervjuu lõpetuseks uuritakse ka plaane pärast ülikooli lõpetamist. Kes tuleb tagasi koju ja asub siin tööle, kes soovib Ameerikas edasi õppida või leiab hoopiski armastuse.
Jõgevamaa gümnaasiumi abituriendil Artur Rehil on plaan minna Los Angelesse ning õppida seal näitlemist. Huvi sealsete võimaluste vastu tärkas tal juba mõned aastad tagasi ning kinnitust sai unistus siis, kui noormees paar suve tagasi Ameerikas näitlemislaagris osales. Samas tundis Artur huvi, missugused on võimalused kooli kõrvalt töötada. Crossi kinnitusel on see võimalik, aga tundide arv on reguleeritud. “Näiteks teenisin mina ülikooli ajal raha märkmete tegemistega. Olin see, kes loenguid konspekteeris. Kui keegi jäi haigeks või oli loengutes laisk, sai minult endale vajalikud materjalid osta,” meenutas konsul.
Kes aga pole õppimises kindel, võib Ameerikasse minna turistina, siis ei ole viisat vaja. “Eestil on USA-ga viisavabadus – ei ole vaja viisat taotleda, kui tahad turistina kohaliku elu ja kultuuriga tutvuma minna. Eesti kodanikel on võimalik USAsse reisida viisavabalt kuni 90 päevaks äri või turismi eesmärgil,” täpsustas konsul.
Õppimisvõimalusi Ameerikas on kaalunud ka kevadel kooli lõpetav Aneta Claudia Marttila. “Tahan õigusteadust õppida, kuid arvan, et bakalaureuse teen Eestis ja pärast seda vaatan, kas õpin edasi Taanis või Ameerikas,” sõnas neiu.
MARGE TASUR
