(Järg 31. jaanuaril ilmunud osale; kirjutise aluseks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu sajandijuubeliks ilmunud raamat “Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse”, mille on koostanud Rutt Rimmel ja Siiri Õunap)
Büroo Toivo Tuur kaasabil teoks saanud reisil vaadati ära Euroopa põhjapoolseim tipp Nordkapp ja nauditi seal kesköist polaarpäikest, uuriti Alta kaljujooniseid, peatuti Tromso linnas, reisiti läbi Lofootide Å külasse ja põigati läbi ka Rovaniemi jõulumaalt. Raamatukogude külastamine polnud küll reisi programmi sisse kirjutatud, ent kui mõnda sellisesse asutusse siiski sisse põigati, võeti ootamatud külalised ikka lahkesti vastu.. Ainult keelebarjäär võis suhtlemist natuke segada. Raamatukogutöötajate ühised Euroopa avastamise reisid on nüüdseks traditsiooniks kujunenud.
2005. aastal otsustas maakonna keskraamatukogu 35 aastat juhtinud Vaike Oro väljateenitud puhkusele jääda. Uue direktori leidmiseks korraldatud konkurss nurjus: kandidaate tuli piisavalt, ent paraku ei vastanud nad hariduselt või isikuomadustelt esitatud nõuetele. Lõpuks leiti uus direktor kollektiivi seest: 15. septembril 2005 kinnitati keskraamatukogu uueks direktoriks Rutt Rimmel, kes oli varem töötanud sama asutuse lasteosakonna juhatajana. Tema juhib asutust praegugi.
Kultuuriministeeriumi raamatukogude nõunik Meeli Veskus pani uuele direktorile südamele, et ta hakkaks kiiresti tegelema maakonna raamatukogude ühise e-kataloogi loomisega: Jõgevamaa oli tollal ainus Eesti maakond, kus see veel puudus. E-kataloogi ei saanud aga looma asuda enne, kui kõigis raamatukogudes arvutid olemas on.
“Raskem osa oli inimeste mõtlemise muutmine. Töö ümberkorraldamiseks oli vaja vabaneda kivistunud arusaamadest ning selgitada omavalitsustes arvutite soetamiseks mõeldud küllaltki suurte investeeringute vajalikkust. Tore on meenutada, et meie raamatukogutöötajad, olenemata vanusest, tulid uuendustega väga kenasti kaasa, raamatukogutarkvaraga töötamise ja kirjete sisestamise õppisid nad kiiresti ära,” meenutas Rutt Rimmel.
E-kataloogi loomine
Ühise e-kataloogi loomist alustati 2005. aastal nende raamatukogudega, kellel oli selleks ajaks programm RIKS juba soetatud. Kahe järgmise aasta jooksul liitusid ka ülejäänud ning 2007. aastal võis juba kõnelda toimivast e-kataloogist, mis hõlmas 30 rahvaraamatukogu ja 7 kooliraamatukogu (hiljem liitus veel üks kooliraamatukogu). Raamatukoguhoidjad sisestasid usinasti kirjeid ja lugejate andmeid ning 2008. aasta jaanuariks olid kõik maakonna rahvaraamatukogud täielikult üle läinud elektroonilisele laenutamisele.
2005. aastast hakkas raamatukogu arendama e-teenuseid. Maikuust said lugejad teenindusosakonnas enda käsutusse otsinguarvuti. Juulis avati internetis keskraamatukogu kodulehekülg, mille kaudu pääsesid lugejad ka andmebaasi RIKSWEB, mis võimaldab kasutada raamatukogu tasuta e-teenuseid arvuti tagant lahkumata. Tõsi, juba nelja aasta pärast leiti, et koduleht on ajale jalgu jäänud. Et eelarvelised võimalused olid kasinad, tegid raamatukogutöötajad uue kodulehe tasuta veebirakenduse joomla baasil ise ja n-ö katse-eksituse meetodil valmis. Et lugejaid raamatukogu e-teenustest teavitada ja teenuseid kasutama õpetada, hakkasid raamatukogutöötajad korraldama kasutajakoolitusi.
2007. aastal võeti kasutusele maakonna ühtne raamatukogukaart (lugejapilet). Kaartide valmistamise maksid kinni omavalitsused. Lugejad said kaardi enamikus raamatukogudes tasuta. Uue rahvaraamatukogude töökorralduse juhendi kohaselt võib lugejapiletit asendada ID-kaart. Praegu on need paralleelselt kasutusel.
2010. aasta sügisel, raamatukogupäevade aegu, avati raamatukogu uksel teavikute tagastuskast. Tänu sellele tekkis lugejatel võimalus tagastada teavikuid ka väljaspool raamatukogu lahtiolekuaegu.
Tublimad said Idad
Alates aastast 2008, kui maakonna keskraamatukogu peaspetsialistiks sai Siiri Õunap, muutus maakonna raamatukogutöötajaile koolituste, seminaride ja nõupidamiste korraldamine regulaarseks. Siiri Õunap käis välja ka idee hakata välja andma aastapreemiaid, mis aitaksid väärtustada raamatukogundust ja selle edendajaid. Põltsamaa raamatukogu kunagise kauaaegse juhataja Ida-Helene Sutt-Reima järgi sai maakondlik raamatukogunduse aastapreemia nimeks Ida. Väljatöötatud statuudi järgi oli preemial viis kategooriat: Tegus Ida (hinnatakse töötaja hoolikust tööülesannete täitmisel), Üllataja Ida (antakse hea idee ja selle elluviimise eest), Kolleeg Ida (tunnustus sõbralikkuse ja abivalmiduse eest), Sõber Ida (tunnustus raamatukogus mittetöötavale inimesele, kes on aidanud kaasa raamatukogude edendamisele) ja Elutöö Ida (antakse pensionile siirduvale raamatukoguhoidjale, kes on märkimisväärselt panustanud maakonna raamatukogundusse). Esimesed Idad anti välja maakonna raamatukogude 2008. aasta talveseminaril, 2013. muudeti aga statuuti ning sestpeale antakse preemiat välja kolmes kategoorias: Raamatukoguhoidja Ida, Sõber Ida ja Elutöö Ida. Maakonna raamatukogunduse aastapreemia on aastate jooksul saanud ka mitu maakonna keskraamatukogu töötajat.
Ka arvutite ja e-teenuste ajastul on raamatukogu endiselt koht, kus inimesed kokku saavad ning kus saab kuulata kirjanike ja teiste kultuuriinimeste elavat sõna. 2003.-2004. aasta ümberehituste käigus sai raamatukogu endale saali, kus hea mitmesuguseid kohtumisõhtuid korraldada. Sellisest ruumist oli senini suurt puudust tuntud. Esimesed kirjanikest külalised olid 2005. aastal uues saalis väliseestlased Helga ja Enn Nõu. 2007. aastal toimunud kirjandusõhtust, millel Virve Osila esitas oma luulet ning Reine Koppel tema sõnadele kirjutatud Urmas Alenderi laule, arenes välja salongiõhtute idee. Kirjandusõhtutele otsustati lisada muusika ja kohvilauas istumise võimalus ning muuta need õhtud regulaarseiks. Salongiõhtute traditsioon kestab eri projektinimetuste all seni, kuni huvilisi leidub.
Näituste korraldamine oli aga pärast raamatukogu renoveerimist keeruline, sest riiulid olid algusest peale tihedasti raamatuid täis ja lugemissaalis ei olnud mitte mingisugust näitusepinda. Laenutusruumis oli näituste tarvis siiski üks riiul ning lasteosakonnas rida kaldpindadega otsariiuleid. 2006. aasta lõpus laienes näitusepind tänu sellele, et fuajeesse lasti teha lukustatavad vitriinkapid, 2007. aastal paigaldati aga saali vajalikud stanged ning tänu sellele saab seal nüüd peale konverentside, koosolekute ja kohtumiste ka kunsti-, foto- ja käsitöönäitusi korraldada. Näitusi vahetatakse umbes kord kuus ja teemade valik on väga lai. Uue näitusesaali avanäitus kandis pealkirja “Raamatukogutöötajate varjatud anded”. Kõik vaatamiseks välja pandu olid tublid raamatukoguhoidjad õhtuti pärast tööpäeva ja koduste toimetuste kõrvalt hobikorras valmistanud.
Raamatukogutöötajad ongi tavaliselt sellised “varjatud anded”, kelle töö on pealtnäha märkamatu, ent tegelikult suure kaaluga. Ning jälg, mille järjepidevalt tegutsenud raamatukogu saja aasta jooksul ühe väikese linna kultuuriellu jätab, on enamasti sügav. Põltsamaal on see just niimoodi olnud.
i
RIINA MÄGI
