Uute kodulaenude maht püsib tugevas kasvus kogu Baltikumis, samas on tempo aeglustumas. Eestis tuleb kasv kinnisvarahindade tõusust, Leedus aga pigem turu aktiivsuse kasvust s.t. tehinguid tehakse rohkem, selgus Swedbanki eraisikute finantseerimise pressisündmusel.
Eestlane ostab väiksema kodu
Baltikumi majanduskeskkonna arengud on laenamiseks soodsad. Majanduskasv paraneb, töötus jätkab vähenemist ning reaalpalk kasvab kogu Baltikumis – need faktid loovadki soodsa pinna kasvuks.
Üldisemas pildis on uutes arendustes väga positiivne areng: uusi arendusi on müügini jõudnud varasemast tunduvalt enam. Uute korterite osakaal kinnisvaratehingutes on kasvanud kogu Baltikumis, suurim endiselt Vilniuses. Arendajad on kliendi ootustele vastanud: Tallinnas oli 2014. aastal uute korterite aastane müük ca 65 protsenti suurem kui aastal 2013, Vilniuses ca +80 protsenti, Riias on esimese kaheksa kuuga aastane kasv 30 protsenti.
Samas vaatame pisut murelikult uute arenduste poole just selle nurga alt, et turule on suurte arendajate kõrval tulnud ka väiksemaid tegijaid. Seal tuleks kliendil olla suuremate ettemaksete tegemisel veidi ettevaatlikum. Võiks tähelepanu pöörata, milliseid projekte on varem tehtud ning tutvuda võimalusel nende kvaliteedi ja elanike rahuloluga.
Väga positiivne on fakt, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis alles minimaalselt, alla kahe protsendi.
Kinnisvaraturu aktiivsus (s.t. tehingute arv) on 2014.aasta üheksa kuuga Baltikumi pealinnades aeglustunud, kolmanda kvartali kasv on kõikjal negatiivne. Aktiivseim on Vilniuse kinnisvaraturg. Hinnakasv on endiselt kiireim Tallinnas.
Eestis on omavahenditest ostmine kinnisvarahindade kasvades 2014. aasta üheksa kuuga vähenenud.
Laenuvõtjate vanuse ja sissetuleku poolest Eestis ja Leedus muutusi ei ole. Lätis on turule tulnud ka 700-1000-eurose sissetulekuga klient, kes ostab vanemat vara.
Endiselt ostab eestlane Läti ja Leeduga võrreldes väiksema üldpinnaga kodu, samas on Lätis väiksema sissetulekuga kliendi turuletulekuga kasvanud väiksemate korterite osakaal. Nendest klientidest, kellel on rahaline omafinantseering, jääb see nii Eestis, Lätis kui Leedus enamasti vahemikku 10-25 protsenti (Eestis 50 protsenti, Lätis 64 protsenti ja Leedus 66 protsenti omafinantseeringuga klientidest).
Inimesed laenavad väga mõistlikult
Positiivne on see, et neid kliente, kelle laenujääk ületab vara väärtust, on Eestis juba minimaalselt, alla kahe protsendi, Lätis ca 1/3 ja Leedus 1/5 klientidest.
Nii Eestis, Lätis kui Leedus on enamik laenuvõtjaid 26-30- aastased. Enamasti on laenuvõtjate sissetulek 1001-1500 eurot, samas on Leedus ka väiksema sissetulekuga laenuvõtjate osakaal küllalt suur. Laenatakse mõistlikult, maksekoormuses on piisav puhver muudeks kuludeks. Sissetuleku järgi on Baltikumis kokku hinnanguliselt ~1,1 miljonit kodulaenupotentsiaaliga inimest.
i
ANDRES TUKK, Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktor
