Sada aastat raamatuvalgust

(Järg 24. jaanuaril ilmunud osale; kirjutise aluseks on Jõgeva maakonna keskraamatukogu sajandijuubeliks ilmunud raamat “Põltsamaa raamatukogud. A. W. Hupeli aegadest 21. sajandisse”, mille on koostanud Rutt Rimmel ja Siiri Õunap)

Spetsiaalsel Kirjasto 3000 koolitusel käisid komplekteerimisosakonna juhataja Maris Oro ja teenindusosakonna juhataja Siiri Õunap. Tarkvara-alaseid koolitusi pakuti raamatukogutöötajatele tegelikult napilt ning neistki said osa vaid üksikud töötajad, teised pidid õppima nende kõrvalt.

Kaks esimest arvutit koos tarkvaraga sai Põltsamaa raamatukogu komplekteerimisosakond 1996. aasta oktoobris. Järgmisel aastal saadi server ja veel mitu arvutit.

Arvutite tulek muutis oluliselt raamatukogutöö iseloomu. Kõigepealt asuti koostama elektroonilist kataloogi. Esmalt sisestati sinna raamatukogusse saabunud uute raamatute kirjed, hiljem võeti käsile ka vanemad raamatud. Osteti vöötkoodilugejad ning telliti raamatutele ID-Balti vahendusel vöötkoodid, mis vahetasid välja varasemad inventarinumbrid. E-laenutus käivitati Põltsamaa raamatukogus täielikult 1. septembril 2004. Selleks ajaks oli programm Kirjasto 3000 aga minevik.

Kõnealuse programmi arendamine lõpetati juba 1990. aastate teisel poolel. Selleks, et Eesti raamatukogudes järgmise põlvkonna tarkvara kasutusele võtta, tuli aga kõik raamatukogud varustada interneti püsiühendusega. Selle tingimuse täitmisel tuli appi avaliku teabe seadus, mis kohustas omavalitsusi tagama interneti püsiühenduse ning avalike internetipunktide (AIP) loomise kõigis rahvaraamatukogudes. Põltsamaa raamatukogus avati internetipunkt 2001. aastal. Esialgu paiknesid internetipunkti külastajatele mõeldud arvutid teenindusosakonnas, omaette ruumi sai AIP 2004. aastal, kui raamatukogu oma renoveeritud majja tagasi kolis.

Arvutiajastu tõi kaasa ka ühe kriminaalse seiga Põltsamaa raamatukogu ajaloos. Ööl vastu 2001. aasta 4. aprilli varastati asutusest kolm arvutit. Eelmisel õhtupoolikul oli laenutajale silma jäänud kahe raamatukogus viibinud noormehe kahtlane käitumine. Politsei pidaski pärast ekspertiisi tõenäoliseks, et üks varastest peitis end laenutusosakonda, riiuli taga olevasse aknaorva, kus tal tuli seista vagusi keskööni, mil koristaja majast lahkus. Üks, mis seda versiooni kinnitas, oli peidukohast leitud loik: vargal tuli ju pika ootamise ajal sealsamas oma keha kergendada. Varastatud kraam — kolm protsessorit, kolm kuvarit, kaks kõlarit, kolm hiirt ja kaks hiirematti — viidi majast välja lugemissaali akna kaudu ja toimetati minema autoga: seda kinnitasid majaesisele muruplatsile jäänud autojäljed. Vargad — neli kohalikku koolipoissi — tabati mõne päevaga. Nad tagastasid varastatu ja pidid kandma tingimisi karistust. Raamatukogus hakati aga kähku mõtlema turvameetmete tugevdamisele.

Nagu öeldud, lõpetati programmi Kirjasto 3000 arendamine 1990. aastate teisel poolel. Eesti rahvaraamatukogudele uue tarkvara väljatöötamisega hakkasid tegelema OÜ Deltmar (nende programm sai nimeks RIKS) ja OÜ URANIA Com (programm URRAM). Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor, odakonnajuhatajad ja peaspetsialist osalesid mõlema programmi tutvustusel ning küsisid nõu ka raamatukogu IT alal aeg-ajalt nõustanud Raul Oravalt. Ühiste jõududega sündis üksmeelne ja läbikaalutud otsus hakata kasutama RIKSi. Kahjuks toetas kultuuriministeerium ainult URRAMi soetamist. Need raamatukogud, kes RIKSi valisid, pidid kandma kogu tarkvarale ja selle hooldusele tehtavad kulutused. Õnneks leiti Jõgevamaal raha selle programmi soetamiseks: edasised kogemused on näidanud, et RIKS on arusaadav ja arenguvõimeline.

2000. aasta aprillist kuni 2001. aasta aprillini kestis meie riigis Eesti Raamatu Aasta (ERA), millega tähistati 475 aasta möödumist esimese eestikeelse raamatu ilmumisest. ERA korraldustoimkonda kuulusid ka Vaike Oro, Tiiu Pihlakas ja Rutt Rimmel Jõgeva Maakonna Keskraamatukogust. 7. septembril 2000 sai Põltsamaa kirikus ja kultuurikeskuses teoks üleriigiline konverents “Raamatulooline Eesti. Kodumaa tundmise allikad”, mis tõi Põltsamaale kokku Eesti kultuurieliidi. Konverentsi ajal avati kirikus kunagise kirikuõpetaja ja Eestimaa uurimise algataja August Wilhelm Hupeli mälestusmärk, põhiettekanded tegid Toomas Paul, Hando Runnel, Arnold Everaus, Krista Aru ja Jaan Eilart.

Sama aasta 24. novembril toimus Tiiu Pihlakase eestvedamisel teinegi raamatuaasta konverents “Trükitud Põltsamaal”, mille ettekanded käsitlesid Põltsamaal aegade jooksul tegutsenud trükikodasid ja nende toodangut. Raamatuaasta Põltsamaal lõppes piduliku kirjandusüritusega kiriklas, kus Pärnu Endla teatri näitlejad esitasid luulekava “Tule tagasi, helmemänd”. Autasustati ka lugejatele korraldatud eesti kirjandust käsitleva viktoriini paremaid ja esitleti kauaaegse Põltsamaa koguduse pastori, emeriitpraosti Herbert Kuurme raamatut “Pildikesi Põltsamaa ajaloost”. Nii et Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu andis ERA kordaminekusse päris tubli panuse.

1990. aastate teisel poolel hakatigi raamatuesitlusi sageli läbi viima kiriklas, sest raamatukogu lugemissaal oli selleks liiga kitsas ja ebamugav. Aeg-ajalt oli raamatukogutöötajatel rõõm esitleda ka oma linna autorite raamatuid: 1996. ja 2002. aastal näiteks Ülle Lätte luulekogusid “Ärkad unest ja näed” ning “Vaikimise hind”, 1997. aastal Enn Kesa Siberi-ainelist romaani “Haihtunud uduna”, 2002. aastal Henn-Kaarel Hellati autobiograafilise sarja esimest raamatut “Niidiliimija”.

1999. aastal oli Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu korraldada üleriigiliste raamatukogupäevade avaüritus. Raamatukogupäevade juhtmõtteks oli kõnealusel aastal “Raamatukogu ja raamatukoguhoidja kiiresti muutuvas ajas”. Traditsioonilisel kõnekoosolekul, mis peeti taas kirikla saalis, arutleti üheskoos raamatukogu osa üle infoühiskonnas ja püüti vaadata ka järgmisse sajandisse. Päeva teisel poolel peeti raamatukogu ruumides ära ka asutuse 85. sünnipäev.

1990. aastate lõpus ja uue sajandi alguses hoogustus erialane suhtlemine teiste maakondade raamatukogutöötajatega. Paljud raamatukogud olid pärast iseseisvumist uued ruumid saanud, paljudel olid vanad ruumid renoveerimise läbi teinud. Põltsamaa raamatukogutöötajad käisidki enne oma maja remonti usinasti teiste uusi või uuendatud ruume vaatamas, pärast remonti tuli neil endil aga tükk aega mujalt tulnud huvilisi võõrustada.

Aastatel 2000-2008 toimusid regulaarselt nelja maakonna, Jõgeva-, Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa keskraamatukogude kokkusaamised. Arutati lähemalt komplekteerimise, lugejate teenindamise ja muude valdkondadega seotud probleeme ja tutvuti üksteise muude tegemistega.

Sõidud välismaale hakkasid tollal ka raamatukoguhoidja õhukese rahakoti seisukohalt võimalikuks muutuma. 1998. aastal korraldas Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu direktor Vaike Oro maakonna raamatukogutöötajatele kultuurireisi Põhja-Norrasse. Büroo Toivo Tuur kaasabil teoks saanud reisil vaadati ära Euroopa põhjapoolseim tipp Nordkapp ja nauditi seal kesköist polaarpäikest, uuriti Alta kaljujooniseid, peatuti Tromso linnas, reisiti läbi Lofootide Å külasse ja põigati läbi ka Rovaniemi jõulumaalt. Raamatukogude külastamine polnud küll reisi programmi sisse kirjutatud, ent kui mõnda sellisesse asutusse siiski sisse põigati, võeti ootamatud külalised ikka lahkesti vastu.. Ainult keelebarjäär võis suhtlemist natuke segada.

Järgmised raamatukogutöötajate ühisreisid viisid Leetu ja Poolasse (2003) ning Austriasse (2004). Austrias olid ka raamatukogukülastused juba eelnevalt kokku lepitud.

(Järgneb)

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus