Lustivere põhikooli direktorile Kaire Kampusele on kodukoht märgilise tähendusega, noortega tegelemine meeldib talle ammu ning küllap just seetõttu esitati ta juba teist korda maakonnas tiitli Hea tegu nominendiks. Nii koolijuhi, ema kui vanaemana on Kaire kodu ja süda noortele inimestele alati avatud.
Esimene elukoht jäi Kaire praegusest kodust umbes kahe kilomeetri kaugusele. Alguses elati talumajas, mida jagati ühe ukraina perega. Nende kasutada oli siis kaks tuba ja suur köök. Kaire mäletas, et ukrainlastest majanaabrid oskasid suurepäraselt seeni soolata ja hapendada. See maitse on tal siiani hästi meeles.
Laulsid lauavirnal “Horoskoobi” laule
Sellel ajal olid laste seas väga populaarne moedemonstratsioonide korraldamine. Kõige põnevam oli aga ETV ülipopulaarse saate “Horoskoop”laulude laulmine. Lavaks oli lauavirn, kus väikesed solistid üksteisele esinesid. Mikrofoniks oli mingi puidust või metallist ese. Koos linnast suveks maakodudesse saadetud lastega olid neid seal kokku umbes paarkümmend.
Kui Kaire oli viieaastane, kolis nende pere oma majja praeguse Piiroja rallikrossiraja läheduses. Koos perega asus sinna elama ka Kaire vanaema.
Kaire jäi oma endistest lapsepõlvekaaslastest kaugemale ja uued mängukaaslased leidis ta endale läheduses asunud Oru talust. Selle talu peretütar elab ja töötab praegu Tallinnas ja perepoeg Reimo Põltsamaal.
Kaire oli koolitüdrukuna hoidjaks nii oma 12 aastat nooremale onupojale kui ka Oru talust pärit Reimole. Nii ärkas temas huvi laste ja noortega tegelemise vastu. Kairel on poolteist aastat vanem vend Kalle, kes praegu töötab Norras. Kui Kaire oli viiendas klassis, võtsid tema vanemad kasulapseks vanemateta jäänud Maie. Kaire sõnul suhtleb ta Maiega tihedalt tänase päevani ja peab teda oma õeks.
Õppis pillimängu suletud ukse taga
Kolmanda või neljanda klassi õpilasena asus Kaire Põltsamaa muusikakoolis akordionimängu õppima. Kaire vanemad väärtustasid väga oma laste haridust ja panustasid nende tulevikku. Nii osteti talle ka pillimängu õppimiseks akordion, mida ta siis oma toas suletud ukse taga harjutas. Tüdruk ei tahtnud, et keegi teda pillimängu õppimisel segama tuleks.
Keskkoolis oli neil tüdrukuteklass, seepärast otsiti klassiõhtute pidamiseks mõnd klassi või kursust, kus oleksid poisid. Klassiõhtuid hakati korraldama tollase Põltsamaa tööstuskooli ühe kursuse noormeestega. Enamasti toimusid need peod Uue-Põltsamaa mõisahoone saalis, mida tollel ajal veel koolihoonena kasutati. Klassiõde Ester elas Lustiveres, seetõttu sattus Kaire koos teiste tüdrukutega ka tollase Lustivere kolhoosi pidudele. Estri juures said nad ka ööbida, sest hilisel ajal ei tahetud enam koduteed ette võtta.
Lustiveres peetud peod viisid Kaire kokku tulevase abikaasa Tiiduga, kes töötas siis keevitajana Põltsamaa EPT-s. Tiidul oli kaks autoomanikust sõpra, kellega koos peole sai minna. Tänavu kevadel möödub sellest kolmkümmend kaheksa aastat, kui nende teed Lustiveres ristusid. Sel talvel tähistavad Kaire ja Tiit oma 35. pulma-aastapäeva.
Kui keskkool läbi sai, ei pidanud Kaire oma tulevast eriala valides pikalt kaaluma, sest muusikakoolis õppimise ja lastega tegelemise kogemus olid suuna kätte näidanud.
Elukohaks sai pärast abiellumist Tiidu vanematekodu Põltsamaal Tehnika tänaval. Seal tegelesid nad ka nutriakasvatusega. Tiit taotles samal ajal ka EPT-lt ametikorterit, kuid pikk järjekord seda ei võimaldanud.
Omandas bürokraadi kogemuse
Pere kaks esimest last sündisid veel sellel ajal, kui nad Tiidu vanemate juures elasid. Paraku tabasid Kairet nendel aastatel väga valusad kaotused: tema ema suri 1982. aasta sügisel ja isa 1983. aasta detsembris.
Üsna pea õnnestus noorel perel Põltsamaa linna Pajusi maanteele ehitatud kortermajja elamispind saada. Neil oli valida kahe- ja viietoalise korteri vahel. Kaks last oli peres juba olemas ning seetõttu otsustasid Kaire ja Tiit viietoalise kasuks.
Kaire koju olid jäänud elama tema venna pere ja vanaema, kuid ühel hetkel otsustas venna pere Hiiumaale kolida. Oma kodu müümise mõte Kaire pähe ei mahtunud ja nii otsustasid nad 1989. aastal sinna elama asuda.
Kaire sõnul polekski tema suutnud linnakorteris kauem elada ning kui poleks tulnud võimalust oma koju tagasi minna, oleks ta asunud otsima perele maja kusagilt mujalt. Samas tema abikaasale korteris elamine väga meeldis. Töö kõrvalt peetud nutriakasvatus andis Kairele võimaluse lastega peaaegu kolm aastat kodus olla.
Saanud lasteaia “Mari” juhatajaks, oli kolme lapse ja töö kõrvalt ülikoolis õppimine tõeliselt raske katsumus. Lisaks tuli ka maamajapidamisega hakkama saada. Kuid hakkama ta sai.
Lasteaias töötamise ajal kaasati Kaire ka Jõgevamaa alusharidusega seotud planeeringute koostamisse ja ettevalmistamisse. Küllap seetõttu, et ta oli ka maakondlikul tasandil alushariduse töö korraldamisega kokku puutunud, pakuti talle tööd Jõgeva maavalitsuse ametnikuna. Tollane maavanem Margus Oro ütles Kairele, et ülikooli ta kindlasti pooleli jätta ei tohi. Aastatuhande vahetusel, 2000. aasta jaanuaris asus Kaire tööle Jõgeva maavalitsusse.
Lisaks huvitavale ja põnevale tööle, sai Kaire enda sõnul ka bürokraadi kogemuse, kus õppis erilist tähelepanelikkust, sest iga punkt, koma ja tühik peavad selles töös täpselt õige koha peal olema. Suured ettevõtted lagunesid ja Kaire abikaasal tuli seetõttu mitmel korral töökohta vahetada. Nii sattus ta mõneks ajaks koos Kaire venna ja hiljem poeg Siimuga piiri taha tööle.
Kampuste kodu noortele alati avatud
Aastal 2008 avanes Kairel võimalus kandideerida Lustivere põhikooli direktoriks. Naise enda sõnul polnud ta küll kindel, kas sellesse ametisse sobib. Nüüd tagantjärele võib öelda, et selliste valikute tegemisel on tarvis julgustavat sõna ja toetavat inimest. Kairel soovitas koolijuhi ametisse kandideerida Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. Selle soovituse toel ta kandideerimisotsuse langetas ning osutus valituks. Alates 2008. aasta 25. augustist töötab ta Lustivere põhikooli direktorina. Kaire sõnul oli see just õige hetk direktoriametisse asuda, sest tundis, et oli valmis oma elus midagi tõsisemalt muutma. Ühest küljest ta mõistis, et juhi töö tähendab suurt vastutust, mis ei kao kuhugi töövälisel ajal ega puhkepäevalgi, kuid samas meeldib talle väga noortega töötada.
Sageli korraldasid Kampuse pere lapsed oma sünnipäevi, klassi või kursuse kokkutulekuid vanemate juures. Kaire kinnitusel on nende kodu sellisteks ettevõtmisteks alati avatud olnud. Ka Lustivere kool on Kaire jaoks väga meeldiv nii õpetajate kui õpilaste poolest. Mitmed õpetajad ja teised koolitöötajad on sama kooli vilistlased. Pealegi teeb Lustivere põhikool maakoolina väga tugevat koostööd sealse kogukonnaga ja see lisab ühtsuse ning kokkuhoidmise tunnet.
Kaire saab nüüd rahuliku südamega täielikult oma tööle pühenduda, sest abikaasa on juba aasta pensionipõlve pidanud ja samal ajal koduseid remonditöid teinud ning aidanud poja kodu üles ehitada. Nüüd võib Kaire ennast tunda lausa paradiisielanikuna, sest tal on meeldiv töö, toredad kolleegid ja suurepärane tegutsemiskeskkond koos noorte inimestega. Kodus ootab teda aga soe tuba ja soe toit. Ka iluaiandusega tegelemine pakub Kairele rõõmu ning rahuldust ja tasapisi on see Tiidulegi järjest rohkem meeldima hakanud, sest temagi tuleb mõnikord uute ilutaimedega koju. 2013. aastal tunnustas maavanem nende kodu ka kauni kodu tiitliga.
Sõpruskonna liikmed saavad sagedasti kokku
Jõgeval töötades tekkis Kairel tore sõpruskond. Vaatamata sellele, et keegi neist enam maavalitsuses ei tööta, suhtlevad nad omavahel tihedalt ja on koos nii mõndagi vahvat ette võtnud. Kolm inimest sellest sõpruskonnast töötab praegu ministeeriumides. Alles mõni aeg tagasi korraldasid Tallinnas elavad sõbrad seal toreda ühise ürituse, mille käigus külastati ka lennundusmuuseumi. Kord aastas saadakse kokku ühistes suusa- ja jalgrattalaagrites, samuti käiakse kanuumatkadel. Vahel tullakse aga Kaire ja Tiidu juurde saunaõhtut pidama. Maavalitsuses tööl olles oli Kairel võimalik mitmetel tööalastel reisidel käia. Perega on ta käinud nii Soomes kui Rootsis, koos tuttavaga Horvaatias ning abikaasaga Türgis puhkamas. Poja ämm Margit on Kairet ärgitanud kuhugi eksootilisele reisile minema, aga kas mõttest kaugemale jõutakse, seda Kaire veel ei tea.
Vaatab optimistlikult tulevikku
Kampuse pere lapsed on juba ammu suureks sirgunud ja kõigil on oma elu. Poeg Siim asus õppima Võrus ja lõi samal ajal ehitusfirma, millel on koostööpartnerid nii Soomes kui Rootsis. Praegu elab poeg oma perega, kus kasvab kaks toredat pisipoega, Puhja vallas oma kätega ehitatud majas.
Tütar Sille asus samuti pärast keskkooli edasi õppima. Rahutu hingega inimesena on ta päris palju maailmas ringi rännanud, mitmeid riike külastanud ja seal töötanud. Lõpuks jõudis ta oma rännakutega kaugele Atlandi ookeani taha ning on nüüd kanda kinnitanud USA-s Miami lähistel. Just mullu oktoobris käisid Kaire ja Tiit seal tütre pulmas.
Kaire sõnul on tütrele seal toeks nii abikaasa kui tema pere. Kaire ja Tiit suhtlevad Sillega Skype’i vahendusel ja ootavad noori kevadel Eestisse.
Noorem tütar Siret õppis Tallinna pedagoogikaülikoolis eripedagoogikat. Sireti abikaasa Kaupo on küll pärit Hiiumaalt, kuid oli juba eelnevalt Soome tööle asunud ja pärast kooli lõpetamist asus ka Siret Soome elama.
Kaire hindab positiivset ellusuhtumist, sest pidev rahulolematus hävitab tema kinnitusel nii iseennast kui lähedasi. Oma sünnipäeval tõdes Kaire rõõmuga, et tema ümber on jäänud tõeliselt positiivsed ja rõõmsameelsed inimesed. Suurema tööalase eesmärgina tahab ta jõuda Lustivere kooli juurde plaanitava noorte vabaajakeskuse väljaarendamiseni. Tegusa inimesena loodab ta praegu kõige rohkem seda, et tal töö ja muude toimetamiste kõrvalt jääks aega ka vanaema olla.
Kaire Kampuse elukäik
*Sündis Põltsamaa valla Alastvere külas
*Vanemad töötasid Lillevere kolhoosis, ema oli raamatupidaja, isa autojuht
*Koolitee algas 1967. aastal Põltsamaal Lille tänava vanas koolihoones
*Oma esimese koolikogemuse sai enne kooli laupäeviti Pauastvere koolis, kus õppis vend Kalle
*Põltsamaa keskkoolis oli tüdrukuteklass
*Lustivere peod viisid kokku tulevase abikaasa Tiiduga, kes töötas siis keevitajana Põltsamaa EPT-s
*Õpingud jätkusid 1978. aastal Tallinna Pedagoogilises Seminaris
*Omandas lasteaiakasvataja ja lasteaia muusikaõpetaja kutse
*Suunati tööle Karksi lasteaeda
*1980. aasta detsembris registreerisid Tiiduga abielu
*Asus tööle tollasesse Põltsamaa lastepäevakodusse nr 2 (lasteaed “Mari”)
*1982. aastal sündis poeg Siim
*1984. aastal sündis tütar Sille ja 1989. aastal tütar Siret
*1995 sai lasteaia “Mari” juhatajaks
*Järgnes kaks aastat juhtide koolitust
*1998 asus õppima Tallinna pedagoogikaülikooli
*2000. aasta talvel asus tööle Jõgeva maavalitsusse
*2008. aasta 25. augustist Lustivere kooli direktor
TOOMAS REINPÕLD
