2014. aasta tõi kaasa Eesti majanduskeskkonna üldise paranemise. Seda näitavad nii majanduskasv, töötuse vähenemine kui ka keskmise ja reaalpalga tõus, mis loovad eraisikutele soodsa pinnase nii tarbimise kui ka säästmise kasvuks. Jätkuvalt madalad baasintressid soodustavad pikaajalist laenamist.
Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil on Eesti elanike hinnangud riigi üldisele majandusolukorrale, tööturule ja oma säästuprognoosile varasemast optimistlikumad. Järgmise aasta jooksul usutakse pigem riigi majandusolukorra paranemist või püsimist samal tasemel. Vähenenud on nende perede osakaal, kellel on raskusi rahalise toimetulekuga – kui eelmise aasta novembris oli ots otsaga kokku tulevaid leibkondi 54 protsenti, siis käesoleval aastal 47 protsenti. Leibkondade säästmisvõime on aga hoogsalt kasvanud ja jõudnud kriisijärgse aja kõrgeimale tasemele.
Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ning on tõusnud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes viis protsenti. Reaalpalk suurenes samal ajal aga 5,6 protsenti. Tarbijahinnaindeks oli novembris möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,6 protsenti madalam. Paljud kaubad ja teenused, sealhulgas mitmed leibkonna peamised kuluallikad, näiteks toidukaubad, kütus ja transport, on aastatagusega võrreldes veidi odavnenud. Palgakasv ja tarbijahinnaindeksi langus loovad seega inimestele paremaid võimalusi nii tarbida kui säästa.
Tööturu, üldise majandus- ja laenukeskkonna üpriski hea seis avaldab mõju nii laenu soovijate arvule kui pakkumise tingimustele. Eesti Panga laenustatistika näitab ka võlgu jäädud laenude vähenemist. Eelneva põhjal võib arvata, et piisava sissetulekuga inimeste hulk, kes saaksid endale lubada pikaajalisi finantskohustusi ja tunda huvi uue eluasemelaenu võtmise vastu, on võrdlemisi suur. Eraisikutele teevad laenuturu atraktiivseks jätkuvalt madalad intressid. Kuue kuu EURIBOR on viimase aasta jooksul langenud 0,2 protsendini ja kodulaenude intressid püsivad seetõttu madalal tasemel. 2014. aastal jäi kodumajapidamistele antud pikaajaliste eluasemelaenude intressimäär 2,36-2,63 protsendi piiresse. Soodsaid laenutingimusi tasub ära kasutada pere elujärje parandamiseks, kuid lähtuma peaks eelkõige vajadusest ning alles seejärel võimalustest. Arvesse peab võtma ka kinnisvaraturu üldist olukorda. Pikaajaliste finantskohustuste võtmise kuldreegel on, et laenumaksed ei ületaks mugava toimetuleku piiri, üldiselt mitte rohkem kui 30-40 protsenti leibkonna sissetulekust. Alati peab mõtlema ka võimalikule olukorra muutumisele ja toimetulekuks vajaliku rahapuhvri tekitamisele. Ideaaljuhul võiks mustadeks päevadeks kogutud sääste olla umbes kolme kuu sissetuleku jagu.
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse 2014. aastal läbi viidud elanikkonnaküsitlused näitasid, et Eesti inimeste säästmiskäitumine on paranenud, tulevikku ja oma majanduslikke võimalusi nähakse varasemaga võrreldes pigem soodsas valguses. Samas selgus, et kuigi säästjate arv on käesoleval aastal kasvanud, ei ületa rahatagavara enamasti 1000 eurot. Selles valguses võiks sissetulekute suurenedes või ühekordseid lisatasusid, näiteks jõulupreemiat või tulemustasu saades mõelda sellele, et osa sellest tarbimise kõrvalt ka säästmisse suunata. Nii on ka majanduslikus mõttes kergem uuele aastale vastu minna.
i
LEE MARIPUU, Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht
